Keskkonnaühendused juhivad oma pöördumises tähelepanu sellele, et praeguse kava järgi eemalduks Eesti Pariisi kokkuleppega võetud kohustustest ning lükkaks kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise järgmisesse kümnendisse. See süvendab kliimakriisi ning seab tõsisesse ohtu inimeste õiguse olla kaitstud kliimamuutuse mõjude eest. Pöördumises kutsutakse Kliimaministeeriumit jätkama seaduseelnõu koostamist kliimaseadusena.
Seotud lood
Kliimaministeerium avalikustatud kliimakindla majanduse seaduses pannakse rõhk puhta energiatootmise kasvule, looduse hoidmisele ning uute tööstuste rajamisele. Seaduseelnõu läheb kooskõlastusringile maikuu jooksul.
Läinud aasta lõpus kinnitati Riigimetsa Majandamise Keskuse uus arengukava, mis tõstis fookusesse elurikkuse, loodushoiu ja kestlikkuse. RMK juhatuse esimees Mikk Marran kinnitas aga Äripäeva teemaveebile Tööstusuudised.ee, et see ei tähenda loobumist puidu varumisest.
Kliimaminister kinnitas perioodiks 2024–2028 uuendusraiete pindalaks riigile kuuluvas metsas 47 727 ha.
2023. aastal sai terve Euroopa jätkuvalt tunda kliimamuutustest tingitud ja miljoneid inimesi puudutanud ekstreemseid ilmastikunähtusi, mistõttu on nendega kohanemise meetmete väljatöötamine esmatähtis. Selle saavutamiseks on eriti oluline kliimamuutuste mõistmine.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.
Enimloetud
Viimased uudised
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele