Eesti elanikud pooldavad maavarade kasutamist

Eesti Turbaliidu eestvedamisel sündis alanud aasta alguses Põhjamaade-ülene teadusprogramm, mis uurib maakasutuse mõjusid kliimale ja aitab täpsustada Eesti tegevusplaani kliimamuutuste vähendamiseks. Miljoneid eurosid maksvat programmi juhib rahvusvaheline teadlaste meeskond mitmest ülikoolist. Uuringut rahastab üle 50 suurettevõtte Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist.

Eesti Turbaliidu algatusel on moodustamisel Põhjala ja Baltikumi ülene teaduskonsortsium, mis hakkab uurima turba kaevandamise ja kasutamise mõjusid kliimale ning vajaduse prognoosi lähikümnenditeks.

Eelmisel nädalal kirjutati ajakirjanduses Eesti turbakaevandamisega seotud probleemidest, ent võimalikest lahendustest oli juttu vähe. Miks on tarvis põhjalikumalt uurida kõiki turbakihte ja kuidas kaasaegsete tehnoloogiatega seda väärindada, selgitavad staažikas Eesti turbauurija Mall Orru ning pinnakattegeoloog Leeli Amon Tallinna Tehnikaülikoolist.

Keskkonnaagentuuril valmis tööriist ja kaardikihid, kust saab ülevaate, kui suur osa Eesti pindalast on hõivatud metsa- ja põllumaa, hoonestuse, teede ja teiste objektidega.

Kuni 200 hj traktori rent on paindlik lahendus ettevõttele, kes vajab töökindlat masinat hooajatöödeks, ehitusobjektile või talviseks lumetõrjeks. Renditraktor kuni 200 hj aitab katta hooajalisi töötippe, ootamatuid lisatöid või asendada ajutiselt rivist välja langenud tehnikat, ja seda ilma suuri investeeringuid tegemata. Baltic Agro masinarent tagab vajaliku traktori ja lisavarustuse just siis, kui töömaht on suurim ning iga töötund on oluline.