Suur ülevaade: kuidas talivili on talvitunud?
Märtsi lõpus, koos kevadpühadega saabusid erakordselt soojad ilmad, muld soojenes, esimesed putukad ilmusid talvitumispaikadest ning kõigil tekkis tahtmine põldudele vaatama minna, kuidas taliviljad on talvitunud. Kuna taimede kasv on veel vaevaline ja lubab külma ei ole see kindlasti lõplik tulemus, aga tänaste teadmiste ja vaatluste tulemusel saame siiski ülevaate anda.
Taliteraviljade talvitumine sõltub konkreetsest teraviljakultuurist ja kasvupiirkonnast. Lisaks agronoomilistele meetmetele (külviaeg, optimaalne väetamine, umbrohutõrje) sõltub talvitumine veel mitmetest teguritest, sealhulgas kasvukohast, ilmastiku tingimustest nagu külmakraadid, lumikate, samuti mulla niiskusest ja sordi valikust. Üldiselt on taliteraviljad kohanenud külmemate kliimatingimustega ja suudavad taluda talvekülmade ja lumevaegusega seotud väljakutseid. Lumikate kaitseb taimi külma eest. Lumikatte puudumisel on nad külmaõrnemad ning äkilised külmad mõjutavad oluliselt taliteraviljade talvitumist. Väga oluline on taimede tervislik seisukord, mida tervemad ja tugevamad on taimed seda paremini nad külmale vastu peavad. Ära ei tohi unustada, et kahjurid ja haigused nõrgestavad taimi ja muudavad talvekahjustusele vastuvõtlikumaks. Siiski võivad ekstreemsed ilmastikutingimused nagu lumikatte puudumine suurte miinuskraadidega mõjutada taliteraviljade talvitumist.
Seotud lood
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele