Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira aitab Kliimanõukogus mõista ja mõtestada, kuidas põllumajandus ja toidutootmine kliimaeesmärkide saavutamisega toime tuleb. Milliste väljakutsetega seisab sektor silmitsi ning kuidas neid lahendada, selgitab Viira lähemalt.

- Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira.
- Foto: Juuli Nemvalts
Igale majandussektorile selge sihi ja vahe-eesmärkide andmine kliimaneutraalsuse suunas liikumiseks on üks kliimaseaduse eesmärke. Kliimapoliitika on seadnud eesmärgi, et põllumajandus üheskoos hoonete, väiketööstuse, jäätmekäitluse ja transpordiga (välja arvatud lennundus ja rahvusvaheline meresõit), peavad oma kasvuhoonegaaside (KHG) heidet vähendama 2030. aastaks 24% võrreldes 2005. aastaga. Kliimaseaduse koostamise protsessis käsitletakse aga põllumajandust osana kestlikust toidusüsteemist, mille KHG heide hõlmab ka põllumajanduses kütuste põletamist, põllu- ja rohumaa kasutust ja kasutuse muutusi ning biojäätmetest biogaasi tootmist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.