Hendrik Kuusk: eesmärgist ei ole keegi taganenud

Mõned päevad tagasi tekitas nii Eesti kui Euroopa põllumeeste seas palju kõneainet Brüsselist tulnud uudis, millega tahetakse tagasi võtta 4 aastat tagasi püstitatud eesmärk vähendada 50% väetiste kasutamist, vähendada 50% taimekaitsevahendite kasutamist, vähendada 50% antibiootikumide kasutamist ja laiendada maheviljeluspindasid kuni 25%-le põllupindadest. Euroopa Komisjoni president kutsub dialoogile.

Raadiosaade Kasvupinnas heidab valgust aktuaalsetele teemadele Euroopa Liidus, põimides kokku poliitika, Europarlamendi valimiste eelõhtu pinged ning roheleppe- ja keskkonnaküsimused, mida kõike on mõjutanud COVID-pandeemia ja sõjajärgsed muutused maailmas. Arutleme milline võiks olla põllunduse tulevik selle kõige valguses. Saatekülaliseks on Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas.

Euroopa Liidus tuleb kulutada 700 miljardit eurot aastas, kui tahta täita majanduse rohestamise eesmärke ning end lahti haakida Vene fossiilkütustest.

Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.