Metsafirmade raierahu kaebused jõuavad Euroopa Kohtu lauale

Riigikogus toimus täna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas elab Eesti mets?“ arutelu, mille fookuses oli metsade säästlik majandamine.

Erametsaliidu (EEML) korraldatud metsaomanike loodushoiukonverentsile kogunenud sadakond metsaomanikku ja teist metsandusega seotud inimest otsisd vastust küsimusele, kas looduse hoidmine peaks olema riiklikult kontrollitud ranges keeldude-käskude vormis või peaks selle hoopis erakätesse andma?

Tänavu suvel tegi Rõuge vald ettepaneku Suure Munamäe kaitsekorda leevendada, et üraskikahjustusi saanud kuuski saaks raiuda ja asendada. Keskkonnaameti ekspertiis aga kaitsekorra leevendamist ei toeta, sest sekkumine loodusliku metsa arengusse kahjustaks nii uue metsakoosluse kujunemist kui haruldaste liikide elupaiku.

Eesti Maaülikool ja Foreko Gruppi kuuluvad metsandusettevõtted sõlmisid täna, 10. oktoobril ühiste huvide ja koostöö deklaratsiooni, et arendada teadus-praktilist koostööd uute lehtpuuistandike rajamisel ja edasisel sihipärasel majandamisel.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.