Lähiaastate väljakutseks on hoida või vähendada ammoniaagi heidet
Aastateks 2020–2029 on Eestil kohustus vähendada vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi ja eriti peente osakeste heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga vastavalt 32%, 18%, 10%, 1% ja 15%. Eesti on seni jäänud lubatu piiresse. Meile ammoniaagi osas seatud 1% eristub oma näilise ambitsioonikuseta teistest eesmärkidest, kuid kas see ka tegelikult nii on - seda teemat selgitab Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist Elo Mandel.
Eestis pärineb 95% ammoniaagi heitest põllumajanduslikest tegevustest. Põllumajandussektori siseselt pärineb 55% heitest loomakasvatusest ja ligi 45% taimekasvatusest ning maaharimisest (vt joonis 1). Võrdluses 2005. aastaga on ammoniaagi heide vähenenud ca 1,8%. Põllumajandus on ajalooliselt olnud meie majanduse alustaladest. Adraga põldu kündev Kalevipoeg on osa meie rahvuslikust identiteedist. Viimastel aastatel on sektori osakaal küll olnud pigem väike, moodustades sisemajanduse kogutoodangust (SKP) ca 2%.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele