Liidud: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine
Eesti Erametsaliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ühisvastuses toodi välja, et planeeritava riigilõivuseaduse muudatuste mõju tööstus- ja põllumajandussektorile on tohutu, kuna eelnõus muudetakse oluliselt erinevate keskkonnakaitse alaste lubade taotlemisel ja muutmisel võetavaid riigilõivu määrasid.
Seotud lood
Suurte ettevõtete kõrval peavad ka väikefirmad tõsiselt mõtlema oma keskkonnajalajälje mõõtmise ja vähendamise peale, sest see mõjutab nii nende võimalust pangast laenu saada kui ka võimalust olla suurettevõtetele sobivaks koostööpartneriks. Mis seisus on põllu- ja metsamajandajad, selgitab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder teemaveebile Põllumajandus.ee.
Kliimaministeerium soovib kehtestada tasu metsade raadamisele ehk metsamaa muutmisele muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasu võtab arvesse raadamise mõju loodusele ning laekunud tasu omakorda suunatakse Eesti metsadesse seotud süsinikuvaru suurendamiseks, elurikkuse taastamiseks ning kliimasõbralike metsandusvõtete toetamiseks. Lisaks tehakse ettepanek muuta riigimaade kaevandamistasusid.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele