Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Merli Hassi sõnul saab kokkuvõtvalt öelda, et 2022. aasta seisuga on 85% Eesti põhjaveekogumitest heas keemilises ja koguselises seisundis. „Eesmärk on saavutada kõigi põhjaveekogumite hea seisund 2027. aastaks. Välja arvatud erandid nagu Ida-Viru põlevkivibassein ja Kvaternaari-Vasavere põhjaveekogum, kus halb seisund püsib seniks kuni põlevkivi kaevandamine jätkub,“ selgitab Hass.
Kui 2019. aastal oli halvas seisundis kaheksa põhjaveekogumit, siis 2022. aasta seisuga on Eestis hinnatud halba seisundisse viis põhjaveekogumit.
  • Kui 2019. aastal oli halvas seisundis kaheksa põhjaveekogumit, siis 2022. aasta seisuga on Eestis hinnatud halba seisundisse viis põhjaveekogumit.
  • Foto: Pixabay
Eesti põhjaveekogumite seisundi vahearuanne on koostatud 2020–2022. aasta põhjavee seireandmete, so keemilised ja koguselised näitajad, põhjal. Toome välja kolm kõige olulisemat Eesti põhjaveekogumite seisundite trendimuutust.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.06.26, 13:29
Nutikad akusalvestid muudavad päikeseenergia taas tasuvaks
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele