• 27.07.23, 09:00

TOP 3 tulemust Eesti põhjaveekogumite seisundite vahehinnangust

Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Merli Hassi sõnul saab kokkuvõtvalt öelda, et 2022. aasta seisuga on 85% Eesti põhjaveekogumitest heas keemilises ja koguselises seisundis. „Eesmärk on saavutada kõigi põhjaveekogumite hea seisund 2027. aastaks. Välja arvatud erandid nagu Ida-Viru põlevkivibassein ja Kvaternaari-Vasavere põhjaveekogum, kus halb seisund püsib seniks kuni põlevkivi kaevandamine jätkub,“ selgitab Hass.
Kui 2019. aastal oli halvas seisundis kaheksa põhjaveekogumit, siis 2022. aasta seisuga on Eestis hinnatud halba seisundisse viis põhjaveekogumit.
  • Kui 2019. aastal oli halvas seisundis kaheksa põhjaveekogumit, siis 2022. aasta seisuga on Eestis hinnatud halba seisundisse viis põhjaveekogumit.
  • Foto: Pixabay
Eesti põhjaveekogumite seisundi vahearuanne on koostatud 2020–2022. aasta põhjavee seireandmete, so keemilised ja koguselised näitajad, põhjal. Toome välja kolm kõige olulisemat Eesti põhjaveekogumite seisundite trendimuutust.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.01.26, 16:36
Varajane mais on Eesti tingimustes paindlik ja kindel valik
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele