Jaak Aab: valitsusel puudub plaan, kuidas põllumeestele põuakahjusid leevendada

Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee raadiosaade „Kasvupinnas” keskendub pikalt kestnud põuale, mis ei lase põllumeestel loomasööta toota ja samuti ei kasva praeguses kuivuses ei teravili ega köögi- ja puuviljad ning suvealguse öökülmad koos põuaga on kahjustanud ka marjasaaki. Mis saab meie loomadest? Kas ohus on toidujulgeolek? Neile küsimustele otsime vastuseid koos Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhi Kerli Atsiga.

Põllumajandussektor ägab põuast tingitud raske olukorra käes, kus loomasöödaks mõeldud rohtu jagub vähem, kui on vaja.

Kestev põud nüpeldab põllumehi ja loomakasvatajaid, erandiks ei ole ka Lääne-Virumaa ettevõtjad. Olukord on nutune, kinnitasid nii vilja-, kartuli- kui lambakasvataja.

Kolmapäeval, 14. juunil kutsus Läti põllumajandusministeerium, seoses põuast tulenevate riskidega põllumajandusele, kokku ametkondadevahelise töögrupi katastroofiabi koordineerimiseks. Sealne valitsus näeb, et põud seab ohtu toidujulgeoleku ja vaja on leida kriisile lahendus.

Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.