Analüüs: Läänemere kala saaks uute tehnoloogiate abil väärindada kordades rohkem

Kala tarbimine on olnud teemaks väga pikka aega ja oleme pidevalt kuulnud, et sööme kala liiga vähe. Eesti elanike viimaste aastate kalatarbimise harjumustest ning oodatavatest muutustest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna vee-elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonna peaspetsialist Laura Freivald-Heapost.

29. aprillil osales Maaeluministeeriumi ja Kalanduse Teabekeskuse korraldatud avatud kalasadamate päeval esialgsetel andmetel ligi 32 000 inimest.

Ülemaailmne püügisaak ja vesiviljelustoodangu maht on praegu rekordiliselt kõrged. On selge, et kalandussektori panus toiduga varustamisesse mängib väga suurt rolli toidulaua katmisel nii praegu kui ka tulevikus, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Egle Härm.

Mullu käis Eestis hobi korras kalastamas ligikaudu 160 000 huvilist ehk Tartu maakonna jagu rahvast. Kõige enam said hobikalastajad saagiks ahvenat. Nii selgub harrastuspüüdjate seas värskelt tehtud uuringust.

Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.