Pidu Norra kalakasvatajate aktsiates: ressursimaks tuleb oodatust väiksem
Norra kalakasvatuse ressursimaksu vähenemine 25 protsendini käivitas Oslo börsil noteeritud kalafirmade aktsiate ralli.
Norra töö- ja keskparteist koosnev vähemuskoalitsioon suutis hankida ressursimaksu ettepanekule Venstre (liberaalide) ja vaid ühe parlamendisaadikuga väikepartei Pasientfokus toetuse, kirjutas uudisteportaal e24. Liberaalid kauplesid aga ressursimaksu väiksemaks, 25 protsendini. Algses ettepanekus oli maksu suurus 40% ettevõtte kasumist, seejärel 35%.
Seotud lood
Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2022. aastal kaubakala ja jõevähki 801 tonni 4,9 miljoni euro väärtuses. Toidukalamarja müüdi 2,7 tonni. Kasvatatud kala müügi kogused vähenesid kolmandat aastat järjest, toidukalamarja müük vähenes 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes 8 korda.
Kala tarbimine on olnud teemaks väga pikka aega ja oleme pidevalt kuulnud, et sööme kala liiga vähe. Eesti elanike viimaste aastate kalatarbimise harjumustest ning oodatavatest muutustest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna vee-elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonna peaspetsialist Laura Freivald-Heapost.
Kala töötlemise ja säilitamisega tegelev Saaremaa ettevõte VRHL teavitas hiljuti Töötukassat firma likvideerimisest ning kaheksa inimese koondamisest.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
Viimased uudised
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele