Teadlikkus kliimamuutuste hävitavast mõjust inim- ja keskkonnale pole sundinud veel riike piisavalt kiiresti kasvuhoonegaaside teket piirama. Värske uuring aga kinnitab, et inimeste tegevusel tekkinud kliimamuutused võtavad meilt elamisväärse elukeskkonna.

- Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul on senised jõupingutused küll kliimamuutusi aeglustanud, kuid need pole olnud piisavad.
- Foto: Andras Kralla
Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul on senised jõupingutused küll kliimamuutusi aeglustanud, kuid need pole olnud piisavad. „Võime endalt küsida, mis see üks või kaks kraadikest soojemat kliimat ikka teeb. Kui maailma keskmine temperatuur tõuseks 2 kraadi võrra, häviksid kõik korallrahud, pea viiendik taime- ja putukaliikidest kaotaksid poole oma populatsioonist ning maailmavee tase tõuseks aastaks 2100 peaaegu pool meetrit,“ ütles Kallas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.