Millised on muutused maailma põllumajandus- ja toidukaubanduse struktuuris?
Viimastel kümnenditel on globaalne põllumajandus- ja toidukaubandus muutunud oluliselt avatumaks. Millised on võimalused suurendada põllumajandus- ja toiduturgude vastupidavust, et tulevikus tulla paremini toime selliste šokkidega nagu konfliktid, pandeemiad ja ekstreemsed kliimasündmused, selgub Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialisti Anna-Riin Meensalu koostatud FAO raporti ülevaatest.
1995. aastal loodi üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe baasil Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), mille raames loodud rahvusvaheliste kaubandusreeglite eesmärk on tagada võimalikult vaba, õiglane ja ettearvatav keskkond kaubavahetuse toimimisele. Samal aastal jõustus Uruguay vooru (1986–1994) läbirääkimiste tulemusel kokku lepitud WTO põllumajandusleping, mis on toetanud rahvusvahelise põllumajanduskaubanduse tingimuste soodsamaks ja läbipaistvamaks muutumist ning piiranud ebaõiglaste kaubandustavade rakendamise võimalusi.
Seotud lood
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele