Mõnekümne meetri kaugusel põllul vurab suur virtsapütt, mis mullale rammu jagab. Nina ei tunne õhus midagi. „Hais on kaotatud raha,“ räägib osaühingu Voore Farm tegevjuht Henrik Klammer.
Põllud tahavad rammu ja läga on ikka see kõige parem.
  • Põllud tahavad rammu ja läga on ikka see kõige parem.
  • Foto: Andres Pulver
Ning küsimus ei ole sugugi selles, et looduslikku põllurammu vaid näpuotsaga pandaks või tuul valelt poolt oleks. Hektarile läheb läga 30 tonni. Kaval masin paneb selle lihtsalt mulla sisse. Ja kui 20 tonni mahutav pütt kauguses terendavasse põllu teise otsa jõuab, on see tühi ning vajab täitmist.
Henrik Klammeri sõnul on kevad tänavu väga hiljaks jäänud. Aga eks me näe seda isegi. Ja vihma on vaja. Auto esiklaasile ilmub mõni üksik piisk. „Vihm tuleb ja korralik,“ teab Klammer.
Radaripilt on selgeks tehtud. Ning natuke varem helistasid mehed, kes Voore masinatega Haapsalu kandis tööl, et seal sadanud nii kõvasti, et töö tuli katki jätta.
Pikemalt saad lugeda Lääne-Virumaa Uudistest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.06.26, 16:46
Paindlikkus Eesti taimekasvatuses: kuidas määrata ise saagi valmimise aega ja kvaliteeti
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele