Põllumeestel on kõrini sellest, et haneparved nende raha nahka panevad. 2019. aastal aasta põllumeheks valitud Viru-Jaagupi farmer Indrek Klammer soovitab rakendada omalaadset telefoniterrorit, et ametkondadele mõistus pähe panna.

- 2019. aastal aasta põllumehe tiitliga pärjatud Indrek Klammer kutsub viljakasvatajaid helistama keskkonnaametisse ja politseisse, kui haneparv põllule laskub.
- Foto: Andras Kralla/Äripäev
Kui paaril aastal katsetati Eestis kevadise haneliste heidutusjahiga, siis mullu keelas kohus selle põhjendusega, et hukkuda võib mõni meil väga rangelt kaitstud väike-laukhani. Tänavu laiutavad hiiglaslikud haneparved taas meie põldudel.
Osaühingu Voore Farm juhataja Indrek Klammer ütles, et heidutusjahti on väga vaja. Ta meenutas, et kui heidutusjaht oli lubatud, oli elu palju helgem. Haneparvest tohtis maha lasta ühe linnu. „Ja kui see üks lind maha lasta, siis nad enam ei tule. Niisama paugutamisest pole aga mingit abi,“ kõneles Klammer.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.