Nimelt toodavad Ukraina ja Venemaa kokku ca 14% maailma nisust (Venemaa 10%, Ukraina 4% - Euroopa Komisjoni andmed). Üksnes see lükkas teraviljahinna pärast sõja algust vaid kümne päevaga enam kui viiendiku jagu kõrgemale. Hinnatõusule annavad hagu ka Põhja-Ameerikas valitsevad põuaperioodid, kõrge kütuse hind, kosmilistesse kõrgustesse kerkinud väetisehinnad ning ka sõjapõgenikud, kelle eest on tarvis hoolt kanda.
Seotud lood
Põllumajandussektoris tegutsevad ettevõtjad saaksid tööle võtta ligikaudu 750 ukrainlasest põgenikku ning põllumehed on valmis pakkuma majutust rohkem kui tuhandele põgenikule, rääkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Järgneb intervjuu Roomet Sõrmusega, intervjueeris Janno Riispapp.
Toiduliidu juht Sirje Potisepp rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et kuigi toidutootjad on hiljutistes kriisides karastunud, ei suuda keegi täpselt hoomata, millised mõjud võivad kaasneda sõjaga. Tema sõnul saabub lõplik tõehetk sügisel, kui Ukrainas algaks tavapäraselt viljakoristusaeg.
Läinud aasta lõpus teatatud viljatehing, millega Soome teraviljakaupleja Avena Nordic Grain müüb Eesti ja Leedu ärid Scandagra grupile, jõustus märtsi alguses.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele