Olle Horm rääkis teisipäeval toimunud Toiduliidu korraldatud pressikonverentsil "Sealiha on hea liha", et Euroopa Liit toodab aastas 24 miljardit kilo sealiha, millest Eesti osakaal on vaid 0,2 protsenti. "Ehk praktiliselt mitte midagi. Aga Euroopa Liidu puhul on raju see, et liit toodab küll 24 miljardit kilo, kuid ise tarbib 20. Toimub ületootmine, mille tõttu liigub igal aastal 4 miljardit kilo Hiina poole," selgitas Horm.
Seotud lood
Järgmisel aastal tähistab Nõo Lihatööstus oma 30. tegutsemisaastat. Ettevõte sai loodud 1992. aastal Nõo kolhoosi vorstitsehhi ruumides ning esimeseks tooteks oli legendaarne Nõo rulaad, mida valmistati toona 100 kilo päevas. Nüüdseks kuulub Nõo portfelli üle 400 lihatoote, mida on Nõo Lihatööstuse nõukogu esimehe Simmo Kruustüki sõnul väga palju, kuid tegemata ju ka jätta ei saa ning tootearendus käib pidevalt täiskäigul edasi.
Hiljuti Baltikumis juhti vahetanud Soome lihatootja HKSCani tulemused on siinmail kahetised: kanalihal ja poolfabrikaatidel läheb hästi, sealihaga on üle-euroopalise ületootmise tõttu jälle kehvemini.
Eesti toiduainetööstuse sektori käekäiku tutvustaval pressikonverentsil nentisid tootjad, et tootmiseks vajalike sisendite nagu kütus, elekter, teravili ja pakendite hinnad tõusevad ning ka tööjõukulud suurenevad. Samas on jäänud toodangu maht eelmise aasta tasemele, kuid ettevõtete kasumid kahanenud kolmandiku võrra.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.
Enimloetud
Viimased uudised
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele