Maaelu Edendamise sihtasutuse (MES) tegevus koroonakriisis laene jagades oli läbinisti katki: neid anti neile, kes seda ei vajanud, laenutaotlusi koheldi erinevalt ning segaseks jäid ka organisatsioonisisesed rollid.

- Riigikontrolör Janar Holm
- Foto: LIIS TREIMANN
Esimese asjana torkas MESi tegevuse üksipulgi üle vaadanud riigikontrollile silma, et laenusaajate seas oli küll neid, kes ütlesid, et koroonakriis ei puuduta neid üldse. Sellistele taotlustele kulus 5 miljonit eurot.
"Enam kui poolesaja laenu taotleva ettevõtte puhul piisas kriisi mõju tõestamiseks väitest, et pank ei laena ettevõttele raha,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm. „Paraku ei selgitanud sihtasutus välja, kuidas on laenuvajadus konkreetsetel juhtudel põhjustatud koroonaviirusest tingitud kriisist.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.