Põllumajandus- ja Toiduamet uurib igal aastal Eestis müüdava mee kvaliteedi- ja ohutusnäitajaid ning proove võetakse jaekaubandus- ja meekäitlemisettevõtetes nii Eesti päritolu kui ka mitte Eesti päritolu meest. 2020. aastal võeti Eestis müüdavast meest 121 proovi, sealhulgas 50 proovi mee autentsuse tuvastamiseks.

- Mee koostisele ja kvaliteedile on kehtestatud kindlad nõuded.
- Foto: Pixabay
„Meele on kehtestatud kindlad koostise ja kvaliteedi nõuded. Kui mesi nendele ei vasta, siis ei tohi seda toodet mee nimetuse all turustada. Näiteks hüdroksümetüülfurfaali (HMF) sisaldus on üks olulisemaid mee kvaliteedi parameetreid, mis näitab mee värskust ja annab teada mee võimalikust liigsest kuumutamisest. Mett kuumutatakse vedeldamiseks, kuna tarbija eelistab vedelat mett. Diastaasarv näitab samuti mee värskust ja vigu mee kuumutamisel. Värskes mees on diastaasarv kõrgeim ning see väheneb mee seismisel ja kuumutamisel,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg. „Samuti on väga oluline kvaliteedinäitaja niiskusesisaldus, sest suure niiskusesisaldusega mesi võib käärima minna. Suurt veesisaldust ehk niiskust võib põhjustada ka näiteks niiske ilmastik.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.