Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Farmi Piimatööstuse ja väikeaktsionäri vaidlus saadeti osaliselt ringkonnakohtusse tagasi
Kui Maag Grupp ostis mõne aasta eest raskustes piimatööstuse Tere, siis poolte kokkuleppel liikus tehingu ühe osana Oliver Kruuda elukaaslase Reet Raiduri ettevõttele Aktsionär OÜ-le 7 protsenti Tere emaettevõtte Farmi Piimatööstus aktsiatest.
Kuid ostjale on see edaspidi tähendanud lõputuid kohtuvaidlusi Kruuda-Raiduri poolega.
Üks vaidlustest, milles väikeaktsionär nõudis Farmi Piimatööstuselt teavet ja võimalust dokumentidega tutvuda, jõudis riigikohtu tsiviilkolleegiumi ette, kes tühistas osaliselt alamas astmes tehtud otsuse ning saatis selle uue otsuse tegemiseks ringkonnakohtusse tagasi.
Muu hulgas küsis Aktsionär OÜ teavet nii Farmi kui ka selle tütarühingute (Tere, Estonian Dairy OÜ, Põlva Dairy OÜ, Viljandi Dairy OÜ) kohta. Tütarühinguid puudutavas osas oli ringkonnakohus jätnud teabenõude rahuldamata, põhjendades seda asjaoluga, et avaldaja on Farmi, mitte tütarühingute aktsionär.
Riigikohus leidis, et kuigi seadus ega ka Farmi põhikiri seda selgelt ette ei näe, on emaühingu vähemusaktsionäril õigus küsida teavet ka tütarühingute kohta. Selle põhjuseks on asjaolu, et emaühingul endal ei pruugi mingit tegevust olla ja kogu kontserni tegevus võib seisneda kas peamiselt või ainult tütarühingute tegevuses.
Seega peab emaühingu vähemusaktsionäril vähemalt üldjuhul olema õigus saada teavet ka tütarühingute kohta. Igal juhul on aktsionäril õigus saada teavet tütarühingute sellise tegevuse kohta, mis on kas otseselt või kaudselt seotud emaühinguga.
Küll aga ei nõustunud kolleegium sellega, et avaldajal on õigus tutvuda ka tütarühingute dokumentidega. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et kohus saaks jätta tütarühingute dokumentide nõude automaatselt rahuldamata. Dokumentidega tutvumise nõuet saab tõlgendada teabe küsimisena ja seda, kas ja millises ulatuses saab dokumentide näitamise asemel anda aktsionäridele teavet nende dokumentide sisu kohta, tuleb sisuliselt hinnata.
Farmi oli kohtumenetluses seisukohal, et tema ja Maagi vahel sõlmitud laenulepinguid ja kontsernikonto lepinguid ei saa avaldaja nõuda, kuna need ei seostu aktsionäriõiguste teostamisega.
Kõik ei saa olla ärisaladus
Kolleegium sellega ei ei nõustunud ja märkis, et kontsernisisest raha liikumist puudutavad lepingud annavad vähemalt üldjuhul aktsionärile ülevaate aktsiaseltsi majanduslikust olukorrast. Muu hulgas on nende lepingutega tutvumisel võimalik saada teavet selle kohta, millised tütarühingud kontserni raha kasutavad ja kas ei ole tegemist kasumi varjatud kõrvalejuhtimisega.
Farmi on samuti seisukohal, et kõnealuste lepingute avaldamine kahjustab Farmi ärisaladust ja läheb vastuollu lepingutes sätestatud konfidentsiaalsuskohustusega.
Loe pikemalt Äripäeva veebist.
Seotud lood
Taliraps on üks tulusamaid kultuure külvikorras, kui kõik läheb plaanipäraselt ja edukalt. Kasvatamise edu sõltub suuresti muu hulgas ka valitud tehnoloogiatest. Väga oluline on seejuures tõhusa umbrohutõrje valik.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
6
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Viimased uudised
Hetkel kuum
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele