Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raik: maaelu miljoneid jagati ka olematutele ettevõtetele
Korruptsioonivastane erikomisjon tutvus täna riigikontrolli lühiülevaatega Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kriisimeetmete elluviimisest.
Komisjoni esimehe Katri Raiki (SDE) sõnul selgus ülevaatest, et algselt käibelaenudeks mõeldud raha laenati investeerimiseks. „Täna on ebaselge, kuidas kriisiajale vaieldamatult vajalikust kiirest käibelaenust sai investeerimislaen,“ ütles Raik. „Sellise otsuse võttis vastu MESi nõukogu, kuid lisaeelarve kinnitanud riigikogu sellest muudatusest ei teavitatud.“
Komisjoni esimehe sõnul peab riigieelarve muutuma üheselt mõistetavaks. „Seletuskiri, kust praegu kogu tõde selgub, ei ole seadus,“ ütles Raik, viidates riigikogule esitatud eelnõu ja seletuskirja tekstile.
Raiki sõnul selgus avalike andmebaaside võrdlusest ka, et laene anti muuhulgas ettevõtetele, kus polnud töötajaid ega käivet, või olid neil maksuvõlgnevused, mis ei vasta MES kriisimeetmete eesmärgile. „Komisjon soovib saada vastuseid, kas laenutingimused vastasid eesmärgile, kas protsess oli läbipaistev ning kas laenu said need, kes seda vajasid?“ küsis Raik. „Palume Riigikontrollil välja selgitada, kas MESi töös on tegemist eksimuse, pahatahtlikkuse või laus rumalusega.“
Riigikontrolör Janar Holm selgitas komisjonile, et 100 miljonit eurot oli mõeldud käibelaenudeks ettevõtete likviidsusprobleemide lahendamiseks, kuid tegelikkuses väljastati nii uusi käibe- ja investeerimislaene kui ka refinantseeriti olemasolevaid laene.
Komisjon jätkab teema käsitlemist esmaspäeval. Kutsutud on õiguskantsler Ülle Madise, kellega arutatakse laenutaotluste menetluses kerkinud probleeme.
Seotud lood
Maaelu edendamise sihtasutuses (MES) koroonaabi keelduvad laenuotsused on õiguskantsleri hinnangul põhjendamata ja ettevõtjate võrdne kohtlemine ei ole tagatud.
Lisaks riigikontrollile on maaelu edendamise sihtasutuse (MES) tegevust kevadiste toetuste jagamisel puudulikuks hinnanud ka õiguskantsler ning riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon võtab teema endale päevakorda.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
Viimased uudised
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele