Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valmimas on mahepõllumajanduse tegevuskava
Euroopa Komisjon on koostamas mahepõllumajanduse tegevuskava. Kõik teemast huvitatud saavad 27. novembrini vastata avaliku arvamuse küsitlusele.
2020. aasta mais avaldatud strateegiate „Talust toidulauale“ ja elurikkuse strateegiate kaudu on Euroopa komisjon võtnud endale järgmised kohustused:
1. aastaks 2030 on 25% ELi põllumajandusmaast mahepõllunduse all;
2. mahevesiviljeluse märkimisväärne kasv.
Võetud kohustuste eesmärk on nii toidusüsteemi jätkusuutlikkuse parandamine kui ka elurikkuse vähenemise tagasi pööramine.
Eesmärgi saavutamiseks koostab komisjon tegevuskava, et toetada mahepõllumajandussektorit, aidata liikmesriikidel stimuleerida nii mahepõllumajanduslike toodete pakkumist kui ka nõudlust ja tagada tarbijate usaldus.
Selle tegevuskava koostamisest teavitamiseks ja kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega otsustas komisjon käivitada avaliku arutelu, et koguda sidusrühmade arvamusi mahepõllumajandusliku tootmise ja tarbimise arendamise väljakutsetest ja võimalustest ELis. Avaliku arvamuse küsitluse eesmärgid on anda kõigile kodanikele ja organisatsioonidele võimalus saada teavet poliitika väljatöötamise kohta, koguda avalikkuse arvamust arendatavate meetmete ja nende võimalike mõjude kohta ning teha kindlaks mahepõllumajandusliku tootmise sektori võimalused ja väljakutsed ELis.
Küsimustik on jagatud 5 teemavaldkonnaks:
•Mahesektori olukord ja peamised kitsaskohad tootmises ja kogu tarneahelas;
•Meetmed stimuleerimaks mahetoodangu tarbimist ja suurendamaks tarbijate usaldust;
•Meetmed stimuleerimaks üleminekut mahetootmisele/mahetootmisega jätkamist;
•Kliima ja keskkonnaeesmärkide täitmine;
•ELi roll kogu protsessis
Avalik konsultatsioon on avatud kõigile huvilistele ja kestab kuni 27. novembrini. Küsimustele saab vastata SIIN.
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
Viimased uudised
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele