Eesti lähiriike laastab sigade Aafrika katk

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise- ja heaoluosakonna juhataja Hele-Mai Sammeli sõnul on olukord murettekitav. „Eesti inimesed on hakanud palju reisima ning just lähiriikidesse, kus katk endiselt levib. Nõnda võib aktiivne viirus jõuda ka meile ning seda just läbi inimfaktori,“ kirjeldas Sammel.

Eestis pole viimastel aastatel katk farmidesse jõudnud, kuid endiselt tuvastatakse sigade Aafrika katku (SAK) antikehadega metssigu. Nendel metssigadel on olnud kokkupuude SAK viirusega ja ka neid sigu peetakse nakkuse leviku seisukohalt ohtlikuks. „Kui meie metssigade populatsioonis ei esine sigade Aafrika katku, on ka haiguse jõudmine kodusigade farmidesse vähetõenäoline. Siiski võib inimeste reisimine tuua Eestisse aktiivse haiguse ning sellisel juhul on oht, et SAK hakkab meil taas levima,“ selgitas Sammel.

„Käes on haiguse leviku aktiivne periood, sest teateid uutest kodusigade kolletest Euroopa farmides tuleb pea igapäevaselt. Seetõttu on oluline reisil olles vältida kokkupuudet sigadega ning reisilt tulles mitte külastada sigalaid,“ kirjeldas Sammel hetkeolukorda. Sigade Aafrika katku on käesoleval aastal tuvastatud veel Ukraina, Bulgaaria, Serbia, Kreeka, Moldova, Slovakkia ja Rumeenia seafarmides.

Vältimaks katku levimist farmi, tuleb väga hoolikalt järgida bioturvalisuse reegleid. Endiselt on keelatud sigu väljas pidada ja sööta värske rohuga.