Kuna valitsuse esmaspäevase kiirotsuse võõrtööjõu riiki lubamise ja sellega kaasnenud kokkulepete osas on sõnumid olnud nii segased, teeb Äripäev ülevaate, kus on päriselt kokkulepped ja kus kõlavad poliitsõnumid.
Kiiresti sündinud võõrtööjõu kokkuleppe kirjutasid enda võiduks kõik kolm koalitsioonierakonda.
  • Kiiresti sündinud võõrtööjõu kokkuleppe kirjutasid enda võiduks kõik kolm koalitsioonierakonda.
  • Foto: LIIS TREIMANN
Valitsuskoalitsioon jõudis esmaspäeval kiirkorras kokkuleppele, mis vähemalt esmapilgul justkui lahendab kuude kaupa üleval olnud võõrtööjõu probleemi põllumajanduses ja aiapidajate seas. Mida päev edasi, seda segasemaks on aga läinud, milles üldse kokku lepiti ja mis mahus.
Tugeva tõuke mingilegi kokkuleppele jõudmiseks andis asjaolu, et opositsioon oli kutsunud kokku riigikogu erakorralise istungi, et arutada ettepanekut lubada võõrtööjõul riigis olla aasta lõpuni, mitte aga 31. juulini nagu valitsus kevadel oli otsustanud.
Kuna põllumeeste ja aiapidajate surve poliitikutele oli läinud väga suureks ning probleem oli ka päriselt tõsine, olid võimuliidu erakonnad olukorras, kus osa Keskerakonna ja Isamaa saadikuid olid valmis toetama ka opositsiooni pakkumist, et saada põllumeestele kas või ajutine lahendus. Kas see ähvardus oli tõsine või mõeldud valitsuse survestamiseks, igal juhul andis see tulemust.
Tegelikult on üleval küsimused, kas võrdse kohtlemise printsiip üldse lubab keelata välistudengil pere Eestisse kaasa võtta, samuti on küsimus, kas saab välistudengile kehtestada mingi muu miinimumpalga kui seda on Eesti oma kodanikele. Samamoodi pole selge, et kui tudengipõli lõpeb ja välismaalane leiab töö, kas ta saab elamisloa vormistada ümber ja ikkagi siia jääda. Ka seda pole otsustatud.

Mida on hiljem öeldud?

Haridusminister Mailis Reps Keskerakonnast ongi öelnud, et välistudengeid puudutav on osaliselt ikkagi lahtine ja seal kokkuleppeid ei ole, eelnõu tuleb 16. juuliks. Siseministeeriumi idee piirata välistudengite töötunde 16 tunnile nädalas Repsi hinnangul mõistlik ei ole. Samuti peaks saama kooli lõpetamise järel tööle jääda.
Isamaa liige Sven Sester ütles kolmapäeval, kaks päeva pärast seda, kui Isamaa teatas, et nende ettepanek leidis toetust, et mõnes punktis suudeti kokku leppida, aga mitte kõiges. Sesteri sõnul on lahtine, kui mitu tundi peaks olema välistudengitel õigus töötada ning Eesti keskmise palga maksmise nõue neile tekitab skepsist. Samuti nõudmine, et nad kooli lõpetamise järel riigist lahkuksid.

Kes mida võitis?

Niisiis on selged kaks asjaolu.
Esiteks: EKRE andis järele ja nõustus sellega, et võõrtööjõudu lubatakse taas riiki. Selle tagasisammu olid EKRE juhid vaid mõned päevad varem partei kongressil välistanud. Tõsi, ühel hetkel tingimused võõrtööjõule karmistuvad, aga need, kes nüüd suvel tulevad, saavad endiselt jääda riiki üheksaks kuuks.
Teiseks: Isamaa ja Keskerakond nõustusid tõstma lauale välismaalaste seaduse muutmise. Seda eelnõu on siseminister Mart Helme proovinud valitsuse ette saada sisuliselt esimesest tööpäevast alates. Aga eelnõu on muudkui tiirelnud mööda kooskõlastusi, ega pole jõudnud kabinetinõupidamisele. Mäletatavasti jättis eelnõule kooskõlastuse andmata ka EKRE enda minister, eelmine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu. Nüüd tuleb see arutlusele juba nädala pärast ning kindlasti muudetakse seal üht-teist. Küsimus on, mida ja mis ulatuses.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele