Mahepõllumehed saavad igal aastal kokku üle 10 miljoni euro toetust, kuid ettevõtte majandusaasta aruanne võib sealjuures olla mitu aastat esitamata.
2003. aastal tehtud fotol rüüpab Hiiu Astelpaju OÜ omanik Lauri Andressel (endine Lauri Aaspõllu) astelpajumahla. Tema sõnul käib majandusaasta astelpaljuäris seitsmeaastaste tsüklite kaupa.
  • 2003. aastal tehtud fotol rüüpab Hiiu Astelpaju OÜ omanik Lauri Andressel (endine Lauri Aaspõllu) astelpajumahla. Tema sõnul käib majandusaasta astelpaljuäris seitsmeaastaste tsüklite kaupa.
  • Foto: Raul Mee
Eelmisel aastal jagati mahetoetust üle 18 miljoni euro ning suuruselt kolmas toetuste saaja oli Hiiu Astelpaju OÜ omanik Lauri Andressel, eelmise nimega Lauri Aaspõllu. Ettevõte sai eelmisel aastal toetust ligi 190 000 eurot ning alates 2016. aastast on firma saanud üle poole miljoni euro. Ettevõtte viimane majandusaasta aruanne on aga esitatud 2016. aasta kohta.
Eesti ettevõtetel on kohustuslik esitada majandusaasta aruanne kord aastas ja selle esitamata jätmine seab küsimärgi alla firma läbipaistvuse. Kui ettevõte ei ole aruannet esitanud, on seaduse järgi võimalik firmat trahvida või äriühing sundlõpetada. Niisiis võib öelda, et Hiiu Astelpaju puhul on sajad tuhanded eurod toetust liikunud kustutamisohus ettevõttele.
Hiiu Astelpaju OÜ omanik Lauri Andressel ei näe majandusaasta aruande esitamata jätmises probleemi. Kui pankade ja kõikide teiste jaoks on majandusaasta mõistetavalt üks aasta, siis astelpaju alal on see tema sõnul palju pikem.
Investeerinud juba miljoneid
Andressel on tegelenud astelpaju kasvatamise ning aretamisega üle 25 aasta. „Me oleme rajanud noori istandusi ning investeerinud sinna umbes 7 miljonit eurot. Need istandused hakkavad saaki andma umbes kahe aasta pärast,“ rääkis ta.
Lauri Andressel, varasema nimega Aaspõllu, käis sajandi esimesel kümnendil ajakirjandusest mitmel korral läbi. Ka siis tegeles mees astelpaju kasvatusega ning sai vahepeal ka aastase ärikeelu.
„See, mis ajakirjanduses minu kohta kirjutati, laastas mu ettevõtted, kõik pangad lõpetasid koostöö ning väga rõvedate nurgalaenajatega pidime ennast õhus hoidma,“ rääkis Andressel. „Me kaotasime neli-viis aastat.“
Loe täismahs artiklit Äripäeva veebist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele