Mahepõllumehed saavad igal aastal kokku üle 10 miljoni euro toetust, kuid ettevõtte majandusaasta aruanne võib sealjuures olla mitu aastat esitamata.
2003. aastal tehtud fotol rüüpab Hiiu Astelpaju OÜ omanik Lauri Andressel (endine Lauri Aaspõllu) astelpajumahla. Tema sõnul käib majandusaasta astelpaljuäris seitsmeaastaste tsüklite kaupa.
  • 2003. aastal tehtud fotol rüüpab Hiiu Astelpaju OÜ omanik Lauri Andressel (endine Lauri Aaspõllu) astelpajumahla. Tema sõnul käib majandusaasta astelpaljuäris seitsmeaastaste tsüklite kaupa.
  • Foto: Raul Mee
Eelmisel aastal jagati mahetoetust üle 18 miljoni euro ning suuruselt kolmas toetuste saaja oli Hiiu Astelpaju OÜ omanik Lauri Andressel, eelmise nimega Lauri Aaspõllu. Ettevõte sai eelmisel aastal toetust ligi 190 000 eurot ning alates 2016. aastast on firma saanud üle poole miljoni euro. Ettevõtte viimane majandusaasta aruanne on aga esitatud 2016. aasta kohta.
Eesti ettevõtetel on kohustuslik esitada majandusaasta aruanne kord aastas ja selle esitamata jätmine seab küsimärgi alla firma läbipaistvuse. Kui ettevõte ei ole aruannet esitanud, on seaduse järgi võimalik firmat trahvida või äriühing sundlõpetada. Niisiis võib öelda, et Hiiu Astelpaju puhul on sajad tuhanded eurod toetust liikunud kustutamisohus ettevõttele.
Hiiu Astelpaju OÜ omanik Lauri Andressel ei näe majandusaasta aruande esitamata jätmises probleemi. Kui pankade ja kõikide teiste jaoks on majandusaasta mõistetavalt üks aasta, siis astelpaju alal on see tema sõnul palju pikem.
Investeerinud juba miljoneid
Andressel on tegelenud astelpaju kasvatamise ning aretamisega üle 25 aasta. „Me oleme rajanud noori istandusi ning investeerinud sinna umbes 7 miljonit eurot. Need istandused hakkavad saaki andma umbes kahe aasta pärast,“ rääkis ta.
Lauri Andressel, varasema nimega Aaspõllu, käis sajandi esimesel kümnendil ajakirjandusest mitmel korral läbi. Ka siis tegeles mees astelpaju kasvatusega ning sai vahepeal ka aastase ärikeelu.
„See, mis ajakirjanduses minu kohta kirjutati, laastas mu ettevõtted, kõik pangad lõpetasid koostöö ning väga rõvedate nurgalaenajatega pidime ennast õhus hoidma,“ rääkis Andressel. „Me kaotasime neli-viis aastat.“
Loe täismahs artiklit Äripäeva veebist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.08.26, 15:26
Kuidas valida sügisel kõige laiema tõrjespektriga talirapsi herbitsiidi
Taliraps on üks tulusamaid kultuure külvikorras, kui kõik läheb plaanipäraselt ja edukalt. Kasvatamise edu sõltub suuresti muu hulgas ka valitud tehnoloogiatest. Väga oluline on seejuures tõhusa umbrohutõrje valik.

Enimloetud

1
  • ST
Töökuulutused
  • 26.08.26, 14:04
AS Laatre piim otsib juhatuse esimeest/tegevjuhti
2
Uudised
  • 27.08.26, 11:26
Valitsus suunab põllumajandusse üle 26,4 miljoni lisaeuro
3
  • ST
Sisuturundus
  • 26.08.26, 15:26
Kuidas valida sügisel kõige laiema tõrjespektriga talirapsi herbitsiidi
4
Uudised
  • 27.08.26, 08:15
Kaerajoogitootja värbas rahvusvahelise kogemusega tipptegija
5
Uudised
  • 26.08.26, 14:00
SAK survestab Läänemere piirkonda: Poolas ja Lätis jõudis katk farmidesse
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
6
Majandustulemused
  • 26.08.26, 08:45
Juustutööstur Ago Tederi firmades käive püsis, aga kuhu kadus kasum?
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele