Alates 1. aprillist alustavad Elering ja Keskühistu Eramets TÜ ühisprojektiga, mille eesmärk on katsetada puidujäätmete transportimist Narva elektrijaamadesse 330 kV õhuliinide abil.
Puiduhake teel Narva.
  • Puiduhake teel Narva.
  • Foto: KÜ Eramets
Teadupärast on Eesti elektrivõrk disainitud moel, kus Narvas toodetud elekter jaotatakse ülekandeliinide abil üle Eesti laiali. Eesti elektrivõrgu selgroo moodustavad võimsad, suurte elektrikoguste ülekandmiseks mõeldud 330 kV õhuliinid, mille kogupikkus on 1697 kilomeetrit.
Riigikogu võttis möödunud aasta sügisel vastu nn Ida-Virumaa päästeplaani, mille kohaselt saavad Eesti Energia Narva elektrijaamad võimaluse hakata suuremas mahus puitu põletama.
CO2 saastekvoodi hind on tõusnud niivõrd kõrgele, et põlevkivist elektri tootmine muutub aina vähem konkurentsivõimeliseks. Kuid iga taastuvenergiaga asendatud põlevkivi tonn tähendab aga 0,9 tonni vähem CO2 õhku paiskamist. Seega, asendades osa põlevkivist puiduga, väheneb saastekvoodi alla minev heitmete hulk, sest väheväärtuslik puit on taastuv ressurss.
Probleem - puidu transport
Seni põletati Narva jaamades ilma riigi toetuseta umbes 100 000 tihumeetrit puidujäätmeid aastas, kuid nüüd suureneb maht umbes kuus korda.
Taoline lahendus on hea nii energeetikutele kui metsaomanikele, kuna esimestel säilivad töökohad ja metsaomanikud saavad müüa raided ausa hinna eest. Paraku on siin aga üks konks.
Milline, sellest loe pikemalt Metsaühistu kodulehelt.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.06.26, 11:16
Uus väetamisloogika aitab saaki paremini kaitsta
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele