Täpsustatud 18.10
Raplamaa põllumajandusettevõte Kehtna Mõisa OÜ sai Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) ligi pool miljonit eurot toetust, kuid nüüd nõutakse ettevõtjalt raha tagasi.
Kehtna Mõisa OÜ juhatuse liige ja suurim osanik Märt Riisenberg.
  • Kehtna Mõisa OÜ juhatuse liige ja suurim osanik Märt Riisenberg.
  • Foto: Raul Mee
Kehtna Mõisa hinnangul muutuks ettevõte aga nõude täitmisel maksejõuetuks või satuks olulistesse makseraskustesse.
PRIA otsustas 2017. aasta suvel määrata Kehtna Mõisale ligi 500 000 euro suuruse toetuse.
Kuid selle aasta suvel otsustas PRIA jätta toetusest välja maksmata 33 223 eurot ning nõuda tagasi ka ülejäänud juba makstud 466 706 eurot.
Kehtna Mõisa OÜ
Juhatuse liikmed: Siim Riisenberg, Märt Riisenberg ja Tiit Sullakatko
Osanikud: Märt Riisenberg 25,52%, Ain Klandorf 9,87%, Ilmi Lehtmets 9,72%, Enno Siiber 7,82%, Virve Ivask 7,60%, Raul Velleste 7,60%, Asta Velleste 6,68%, Maie Puuorg 6,15%, Tiit Sullakatko 5,77%, Krista Sullakatko 5,77%, Siim Riisenberg 3,85% ja Leia Nõojärv 3,65%.
Kehtna Mõisa konsolideerimisgruppi kuulub emaettevõte Kehtna Mõisa OÜ ning 100protsendilise osalusega tütarettevõte OÜ Kehtna Lihatööstus. Kontserni tegevusaladeks on veisekasvatus, kanakasvatus, lihatoodete valmistamine, veiste tapmine ning muude teenuste osutamine. Keskmine töötajate arv oli 46 ning palgakulu 874 000 eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 2018. aasta lõpus 3,78 miljonit eurot.
*Täpsustatud 18.10. Äripäevas 16. oktoobril 2019.a ilmunud artiklis „PRIA nõuab Raplamaa põllumehelt toetusraha tagasi“ eksisime, et tagasi nõutakse MAK 2014-2020 meetme 16.2 projekti „Toitumuse automaatne hindamine ja biosensorid piimakarja haldamisel (616218790070)“ toetusraha. Seda projekti teostab Kehtna Mõisa OÜ koostöös Eesti Maaülikooliga.
Tegelikult nõuab PRIA Kehtna Mõisa OÜ-lt ligi pool miljonit eurot toetusraha tagasi ühe teise projekti eest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele