Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Fotod: ilutulestikus hävinud aiand avas uksed
Aasta alguses raputas paljusid uudis Nurmiko Aianduskeskuse põlengust – aastavahetusel lennutatud raketist alanud põleng hävitas ühe perefirma elutöö.
Külalised said soovi korral istutada enda isikliku lille, mis Nurmiko hoole all üles kasvatatakse. Seda võimalust ei jätnud kasutamata Jüri Mõis, kes istutas isikliku ampli.
Foto: Liis Treimann
Aasta alguses avaldatud fotod mustavatest kasvuhoonetest võisid tunduda kui sünge lõpp, aga eile avas Nurmiko ühe kasvuhoone ja poe. Kokku 6000 ruutmeetri suurune ala on ellu äratatud ja selleks puhuks kutsus Nurmiko omaniku Jaak Ungerson täna aiandisse külalisi. Paljude teiste seas oli külas ka president Kersti Kaljulaid.
Viimase esitatud majandusaasta aruande järgi oli Nurmikol 2017. aasta lõpu seisuga kasvuhoonepinda 15 000 ruutmeetrit. Põleng levis 8400 ruutmeetrile. Ettevõtte käive oli 2017. aastal 1,79 miljonit eurot, kasumit teenis ettevõte 414 119 eurot.
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.