• 04.03.19, 10:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Biometaani toetusi pikendatakse

Uute biometaani tootjate turule meelitamiseks pikendab valitsus biometaani eest toetuste maksmist kuni 2023. aastani.
Vello Kunmani suurosalusega OÜ Biometaani jaam alustas tootmist mullu juunikuus.
  • Vello Kunmani suurosalusega OÜ Biometaani jaam alustas tootmist mullu juunikuus.
  • Foto: Äripäev AS
Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul võimaldab pikem toetuse periood tuua turule uusi biometaani tootjaid. Esialgu pidi lõppema toetuste periood 2020. aasta novembri lõpus, kuid üha taastuvenergia eesmärgid ja toetuseelarve suurenemine võimaldas pikendada perioodi kolme aasta võrra.
“Inimesed otsivad üha enam viise, et vähendada enda ökoloogilist jalajälge igapäeva tegevustes. Biometaani ehk rohegaasi kasutamine autokütusena on üks mitmest võimalusest selle tegemiseks. Taastuvenergia suuremaks kasutuselevõtuks ja kodumaise tootmise suurendamiseks soovime jätkuvalt võrdsustada keskkonnasõbraliku biometaani hinna maagaasi hinnaga.” ütles Simson.
Toetust maksab välja Elering vastavalt toodetud ja tarbimisse jõudnud biometaani koguse eest otse tootjale. Toetuse suurus sõltub sektorist, kus biometaani tarbitakse. Transpordisektorisse tarnitud biometaani eest makstakse toetust 100 eurot miinus maagaasi jooksva kuu keskmine turuhind ühe megavatt-tunni kohta. Teistesse sektorisse tarnitud biometaani eest makstakse toetust 93 eurot miinus maagaasi jooksva kuu keskmine turuhind ühe megavatt-tunni kohta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivist tulenevalt peab transpordisektori lõpptarbimisest 10% tulenema taastuvenergiast aastaks 2020 ning vähemalt 14% aastaks 2030. Rohegaasi toetust rahastab riik CO2 ühikute enampakkumise müügituludest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.11.25, 13:15
Eesti vili maailmamerel: Scandagra lastis laeva, mis viis Hispaaniasse rekordilise koguse nisu
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele