Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
LIFE projekti abil on plaan kiirendada puisniitude taastamist
Eesti tänase maastikupildi oleme pärinud meie esivanematelt, kes on sajandeid oma kodukohta hoole, armastusega ja tööga kujundanud. Eluks tarvilikku heina ja puitu hankides on nad kujundanud ka meie puisniidud.
„Täna kahjuks ei ole puisniidud enam talumajapidamistes olulised, ent nad on jätkuvalt oluliseks elupaigaks haruldastele looma- ja taimeliikidele ning tolmeldajatele ning pakuvad maastikulist silmailu. Looduskaitseliselt on meie puisniidud väga olulised, olles ülisuure liigirikkuse kandjad – ühel ruutmeetril võib kasvada üle 70 erineva taimeliigi, mis on ka maailma mastaabis väga eriline. Seetõttu ongi vajalik toetada nende alade taastamist ja hooldamist, et tagada neile omase elustiku ja Eesti mitmekesisuse säilimine ka tulevikus,“ lausus Kaidi Silm, Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja.
Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu, mida iseloomustavad üksikud puud või puudegrupid, hõre põõsastik ja nendevahelised lagedad niidualad. Täna hooldatakse Eestis toetuste abil ligikaudu 740 hektarit puisniite, samas looduskaitse arengukava eesmärk puisniitude hea seisundi säilimiseks on 3300 hektarit. Puisniidud on raskesti hooldatavad kooslused, kuna sageli on vajalik teha käsitööd. Paljud puisniidud on väikese pindalaga, eemal suurtest teedest ja killustatud, mistõttu need pole koosluste hooldajatele atraktiivsed. Tavapärase riikliku toetuse raames on kümne aasta jooksul hooldusesse lisandunud ca 200 hektarit alasid. Sellise sammuga liikudes kaotavad puisniidud ajas oma taastamispotentsiaali, kasvades järjest enam kinni.
Selleks, et aidata puisniidud vaeslapse rollist välja, esitas Keskkonnaamet Euroopa Komisjonile projektitaotluse puisniitude taastamiseks, mis võimaldab suunata rohkem ressursse uute alade taastamisse. Projekti eesmärgiks on elupaiga kvaliteedi parandamine 700 hektaril, samuti jätkusuutlike lahenduste loomine alade pidevaks hooldamiseks. Vastust projekti rahastamise kohta on oodata sel suvel ning positiivse vastuse korral algab projekt sügisel 2019. Eeltööna jätkab amet projektis osaleda soovijate väljaselgitamisega.
„Kuna projekti tegevused on suunatud eramaadel asuvatele puisniitudele, siis võtame kõigi maaomanikega ühendust, kelle kinnistul asub eelvalikusse lisatud puisniit, et uurida omanike valmisolekut projektis osalemiseks. Meil on väga hea kogemus suuremahulisest loopealsete taastamise projektist „Elu loopealsetele“, kus eraomanikele kuuluvad loopealsed on tänaseks kenasti korrastatud ning liigirikkus taastatud aladel suureneb iga aastaga. Loodame, et koostöös maaomanikega suudame ka puisniitude elurikkust hoida,“ on Kaidi Silm lootusrikas.
Projekti valitud taastamisalad asuvad Saare, Hiiu, Pärnu, Lääne, Rapla, Harju, Lääne-Viru, Tartu ja Valga maakondades.
Täiendavat infot puisniitude taastamise ja toetuste kohta jagavad Keskkonnaameti piirkondlikud maahoolduse büroo spetsialistid. Üldinfo puisniitude taastamise ja projekti kohta on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.
Seotud lood
Taliraps on üks tulusamaid kultuure külvikorras, kui kõik läheb plaanipäraselt ja edukalt. Kasvatamise edu sõltub suuresti muu hulgas ka valitud tehnoloogiatest. Väga oluline on seejuures tõhusa umbrohutõrje valik.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
6
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Viimased uudised
Hetkel kuum
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele