Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raul Kirjanen pani dividendimiljonid uude objekti
Tema sõnul otsustas Graanul Invest seekord rohkem dividendi maksta, sest tänavu polnud ühtegi kapitalimahukat investeerimisprojekti.
"Oleme olnud kitsid"
Samas oli veel üks põhjus, miks omanikud otsustasid Graanul Investist varasemate aastatega võrreldes suurema summa dividendi välja võtta. “Oma pika ajaloo jooksul oleme kogu raha tagasi ärisse investeerinud ning seetõttu omanike suhtes väga kitsid olnud,” lausus Kirjanen.
Dividend, mille Kirjanen välja võttis, leidis uue investeerimisobjekti, kuid ta ei avalda, millega tegu. “Küll see ajapikku välja tuleb.”
Selle aasta eest dividendi maksmise otsustab aktsionäride koosolek majandusaasta aruande kinnitamisel. “Sellist otsust veel ei ole,” märkis Kirjanen.
Eelmisel aastal Äripäeva Rikaste TOPis esikohal olnud Graanul Investi suurim omanik jäi seekord rikaste edetabelis 3. kohale, kuid võttis esikoha Dividendi TOPis. Tema vara väärtuseks hindas Äripäev sügisel ilmunud rikaste edetabelis 212,6 miljonit eurot.
Kirjanenist, kelle Äripäev kolm aastat tagasi aasta ärimeheks valis, on meedias kujunenud pilt kui edukast, kuid tagasihoidlikust puidugraanulifirma suuromanikust, kes hoiab teadlikult madalat profiili. Kui ta kolm aastat tagasi Äripäeva aasta ärimeheks valiti, toonitas ta intervjuud andes, et ei pea end avaliku elu tegelaseks ja eraelust juttu teha ei soovi.
7,5 miljonit eurot võttis Raul Kirjanen dividendi.
Stressi ja väsimust peletab Kirjanen golfi mängides, Ameerikas on see tema sõnul vajalik nipp äri tegemiseks. “Golfil on rahulik tempo, saab juttu ajada ja äripartnerit tundma õppida. Vahva mäng, soovitan,” on ta öelnud. Kirjaneni sõnul ei tehta kunagi äri koosolekulaua taga, kus ühel ja teisel pool on kümme inimest.
Reisida tuleb palju
Kirjanen, kes sageli välismaal tööasju ajab, on reisimisega harjunud, kuigi sel on üks tüütu miinus. “Olen hommikuinimene, aga soovin igal hommikul kell neli, et oleks vähem reisimist.”
“Mul ei ole endaga konflikti, kui olen puhkusel ja on vaja töömeilile või kõnele vastata. Ükski kristallkauss seetõttu ei purune,” on Kirjanen öelnud.
Hetkel kuum
Ta tunnistab, et ei oota lastelt enda jälgedes sammumist. “Lapsed käivad oma teed. Kõik, mis neid tulevikus õnnelikuks teeb, on väga hea.”
Raul Kirjaneni firmale Biofuelile kuulub Graanul Investist 50,63 protsenti. Graanul Invest jagas mullu omanikele dividenditulu kokku 13,5 miljonit eurot. Eelmisel aastal oli Kirjanen Äripäeva Dividendi TOPis 30. kohal 1,22 miljoni euroga.
Graanul Investi äri algas graanulite ja puukoore müügist. Firma asutamise kohta on Kirjanen öelnud, et idee autoreid oli kolm: lisaks temale ka Kirjaneni hea sõber Anders Anderson ning veel üks investor, kes hiljem loobus. Lõplikku projekti kokku pannes kaasati ettevõtmisse ka teisi investoreid, kes olid Sylvesteri taustaga. Peale Kirjaneni ja Anders Andersoni panid õla alla Sven Ivanov ja Marko Lastik ning õige pea kaasati projekti Urmas Nimmerfeldt, Toomas Mets ja Kuno Liblik. Viis endist sylvesterlast müüsid oma osaluse 2007. aastal Graanul Investi praegusele suurimale omanikule ja juhatuse esimehele Kirjanenile ning osa neist leidis uue väljundi piirituse tootmises.
Pärast Sylvesteri eksomanike lahkumist on Kirjaneni äripartnerid Graanul Investis olnud Anders Anderson ja Andres Rätsepp. Mõni aasta tagasi antud intervjuus on Kirjanen öelnud, et investorid löövad firma käekäigus olulisel määral kaasa. “Omanikud, nõukogu ja juhatus moodustavad ühtse meeskonna, kus info ja ideed liiguvad vabalt, ning see on minu meelest ka üks meie edu võtmeid,” märkis ta.
Äripäeva Dividendi TOPi saab lähemalt uurida SIIT.
Seotud lood
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.
Enimloetud
1
4
Riik maksab taimekasvatusettevõtjatele 3,1 miljonit eurot toetust.
5
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
Viimased uudised
Hetkel kuum
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele