Rannu Seeme OÜ juht Madis Ajaots on tuntud erinevate uute kultuuride katsetajana. Tänavu valis mees põldkatsetuseks kikerherne ja läätse.
Madis Ajaots: soe suvi soosis uute kaunviljakultuuride kasvatust
  • Madis Ajaots: soe suvi soosis uute kaunviljakultuuride kasvatust
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Harilik kikerhernes ja harilik lääts on pärit Lähis-Idast ja on soojalembelised liblikõieliste sugukonda kuuluvad kaunviljad. Kikerherned sisaldavad rohkelt taimset valku, mineraalaineid ja kiudaineid. Nad on herneste ja ubade järel kolmas populaarseim kaunvili maailmas. Ka läätsed sisaldavad ohtralt valke ja on mineraalaine- ja vitamiinirikkad. 
Madis Ajaots külvas tänavu kevadel katsetamise eesmärgil 5 hektarit läätse ja 10 hektarit kikerhernest. Peremehe sõnul on nende katsete mõte selles, et on vaja leida alternatiive nii rapsile, kui hernele. „Põhimõte on selles, et rapsid on kogukonna jaoks väga kriitilised, neil ei saa taimekaitsevahendeid kasutada ning kõik see putukate ja haiguste foon on kasvavas trendis ning vaja on alternatiivkultuure. Herne puhul on probleemiks lamandumine, siin on alternatiiviks kikerhernes, mis on hea seisukindlusega,“ rääkis Ajaots.  
Kikerhernes
  • Kikerhernes
  • Foto: Rannu Seeme OÜ
Rannu Seeme OÜ katse eesmärk oli teada saada, mis sordid meie oludes avamaal valmivad, et neid saaks hakata kasvatama seemneks. Eestis keegi kevadel läätse ja kikerherne seemet ei müünud ja seega tuli seda otsida mujalt. Nii kikerherne, läätse kui mügarbakterid sai Ajaots osta Agroskai OÜlt, kes läbi Leedu vahendaja need hankis. „Kikerherne ja läätse seemne töötlesin enne külvi mügarbakteriga. Kusjuures igale kultuurile on oma spetsiaalne mügarbakter ja kikerherne mügarbakterit Rhizobium ei ole üldse enne Eestis kasutatud. Mügarbakterid seovad lämmastikku õhust, varustavad sellega peremeestaime ja kasutavad toiduks tema sünteesitud orgaanilist ainet. Ka tugevdab mügarbakterite kasutamine taime põuataluvust,“ rõhus Ajaots mügarbakterite kasutamise olulisusele liblikõieliste kasvatamisel.
Rannu Seeme OÜ
Tegu on pereettevõttega, kus traditsioonilise põllumajandusega on juba kolm põlvkonda tegelenud. Pilsu talu kingiti Madis Ajaotsale 1986. aastal. Talupidamine ise sai alguse 1989. aastal, kui alustati esimese 5 hektari harimisega. Algusaastatel kasvatati erinevaid köögivilju ja nende seemet. Täna tegutseb Annikoru Teraviljakeskuse all neli ühiselt toimivat ettevõtet, mille põhitegevusaladeks on taimekasvatus. 2018. aastal oli põllumaid kokku juba 2300 hektarit. Töötajaid on aastaringselt 14. Põllutehnikana on kasutusel kokku 10 traktorit, 4 kombaini, 3 veoautot ja 24 erinevat põllutööriista. 2009. aastal ehitati vanale teraviljakuivatile juurdeehitisena uus teraviljakuivati.
Osaletakse aktiivselt ühistegevuses, tehakse koostööd erinevate ettevõtetega ja teadlastega ning korraldatakse katseid ning põllupäevi. Alates 2012. aastast on ettevõttel GLOBAL C.A.P sertifikaat.
Madis Ajaotsa on tunnustatud erinevate auhindadega, olles näiteks Aasta Põllumees 2010, Parim Taimekasvataja 2017 ja Eesti Maaülikooli aasta vilistlane 2017.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele