Puidutööstusfirma Toftan juht Martin Arula kahtleb, kas idee seaduseks vormub. „See teema on juba olnud laual ja kui see on lõpuks rahandusministeeriumi jõudnud, on seal olnud korralik Ligi-taoline, misjärel on kõik asjad lõppenud. Riigiinimeste arvates läheks selle muudatusega käsi riigi taskusse. Nad ei näe, et see aitab varimajanduse likvideerimisele kaasa,“ tõdes ta.
Arula usub, et riik ainult võidaks muudatusest. „Kui erametsaomanike aktiivsus suureneb, kasvab samuti pakutava puidu maht. Kui liigub rohkem puitu, hakkab ka riigile puidu omaniku vahetamise kohtadest raha pudenema. Riigile peaks see kalkulatsioon olema igal juhul positiivne,“ ütles ta.
Asmer pakkus välja, et raieõiguse või metsamaterjali müües alaneks tulumaks 10 protsendini ning metsakinnistut müües kasvaks tulumaks 10 protsendile.
Erametsaliit tulumaksumäära ei puutuks, pooldades sarnast maksustamissüsteemi üüriturul toimuvale. „Seal on võimalik 20 protsenti arvestuslikke kulusid maha arvata – maksustatakse ülejäänud summat. Raieõiguse võõrandamisel võiks see protsent olla 25 ja metsamaterjali müügil näiteks 60 protsenti, kuna seal on kulubaas oluliselt suurem,“ pakkus Kullerkupp. „Ei hakkaks kõike üksikasjalikult dokumentaalselt tõestama, vaid oleks lihtne, et on arvestuslik, millega vähendatakse maksubaasi.“
Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja täpsustas, et praegu toimib süsteem, kus raieõiguse võõrandamisel ja metsamaterjali müügil on võimalik eelnevalt kulu maha arvata ja maksustada ülejäänud summat. „Kolme aasta jooksul on võimalik metsatulu maksustamist edasi lükata ja kuludokumentide alusel maksustatavat summat vastavalt tehtud investeeringutele metsauuendusesse vähendada,“ märkis Välja vastukaaluks.
Raieõiguse või metsamaterjali müügil tulumaksu 10 protsendini vähendamine täidaks aga sisuliselt sama eesmärki. „Kui võtame summa, millest on kulud maha arvestatud, ja arvutame sellest 20% tulumaksu või arvutame kogu tulu pealt maksu madalama määraga, näiteks 10%, saavutame sama eesmärgi väiksema aruandluse ja kontrolli vajadusega,“ märkis Välja, viidates, et Lätis kehtib nn lihtsam süsteem.
Kaks võimalustKulude edasilükkamine ja värskete ettepanekute põhjal toimiv süsteem võiksid olla kaks valikut, kostis Kullerkupp. „Me ei soovi olemasoleva võimaluse tühistamist. Praegune süsteemi peamine puudus on, et see võimaldab metsanduse mõistes väga lühikese perioodi ehk kolme aasta kulusid edasi kanda ja sedagi kuludokumentide alusel. Oluline on mõista, et tegelikkuses kannab omanik kulusid olulisemalt pikemal perioodil. See tähendab kogu metsakasvatamise tsüklit, mis võib olla mitme inimpõlve pikkune ja mida praegu arvesse ei võeta,“ selgitas ta.
„Meie pakutud lahendus on ka oluliselt lihtsam ja bürokraatiavabam metsaomanikule ning meie hinnangul ka maksuametile vähem koormav,“ lisas ta üüritulu maksustamisele sarnasest ettepanekust rääkides.Muudatuse jõustumisel võiks enda metsi majandama asuda ka need eraisikust metsaomanikud, kes seda seni teinud pole, märkis Kullerkupp. Samuti suureneks turule pakutava puidu hulk.
Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Taliraps on üks tulusamaid kultuure külvikorras, kui kõik läheb plaanipäraselt ja edukalt. Kasvatamise edu sõltub suuresti muu hulgas ka valitud tehnoloogiatest. Väga oluline on seejuures tõhusa umbrohutõrje valik.