Eestis on privileeg kasvatada veiseid looduslikel rohumaadel nii, et me teeme selle tegevusega head keskkonnale, saame suurepärast liha ning arendame samal ajal ka Eesti eksporti, leiab MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse esimees Airi Külvet.
Rohumaaveisekasvatus on meie suur konkurentsieelis
  • Rohumaaveisekasvatus on meie suur konkurentsieelis
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Loomade karjatamisega on inimkond tegelenud tuhandeid aastaid ning loodus on selle tegevusega kohastunud. Siin on üks „aga“ – looduse kohastumisvõime pole lõputu. Kui piiri ületada, siis, on tulemuseks taimestiku kadu, erosioon ja kõrbestumine ehk just see, mis on juhtunud näiteks Aafrikas. Siit ei saa aga tuua automaatselt seost nagu oleks veisekasvatus a priori loodust hävitav tegevus meil Eestis või et looduse säilimise seisukohalt peaksime me kõik lõpetama liha söömise. Kui nii, siis mõtleme vihmametsadele, mida on hävitatud miljonite hektarite ulatuses, et teha ruumi aina suurematele soja - ja maisipõldudele, millest valmistatakse sojatooteid taimetoitlasele ja biokütust masinatele.
Ei saa tõmmata võrdusmärki veisekasvatuse vahele näiteks Pedja jõe ääres või Aafrikas. Nimelt võiks Eesti luhtadel ja niitudel kasvatada senisest palju enamgi veiseid, ilma et nad keskkonnale vähimatki kahju teeksid. Eesti pa?randkooslused on u?hed maailma liigirikkaimad elupaigad. Nende säilimisel on aga vaja inimese abi, sest ilma niitmise vo?i karjatamiseta pa?randkooslused vo?sastuvad ning nende liigirikkus kaob. Ehk et me peame mõtlema küll globaalselt, kuid paraku ei aita me kuidagimoodi Aafrika inimesi kõrbestumise vastu seista sellega, kui laseme oma luhad võssa kasvada ning paljudel taime-, putuka- ja loomaliikidel seetõttu alatiseks kaduda.
Kardinaalselt erinevad kasvatamisviisid
Eestis kasvatatud kvaliteedimärgisega rohumaaveiseliha on kõik kasvanud siinsetel luhtadel ja niitudel. Just nende maade olemasolu ning võimalus siin loomi karjatades toota kõrgekvaliteedilist rohumaaveiseliha annab meile sellel alal konkurentsieelise võrreldes teiste Euroopa riikidega.
Airi Külvet
MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige

Seotud lood

Uudised
  • 10.11.17, 14:30
Jane Mättik unistab väikesest tapamajast
Jane Mättik on viimase nelja aasta jooksul seoses põllumajandusega kogenud kõiksugu emotsioone. Talu on vaieldamatult suurenenud ning kasutusele on võetud mõningaid uusi lahendusi. Samas toob talupidamine pidevalt ka peavalu ning keerulisi valikuid.
Uudised
  • 10.11.17, 14:00
Airi Külvet - avatud muutustele ja uuendustele
Airi Külveti tegevus Eesti lihaveiseturul on viimasel neljal aastal muutunud ainult olulisemaks. Endiselt juhib ta MTÜ-d Liivimaa Lihaveis, endiselt harib ta tarbijaid ning osaleb aktiivselt kodumaa mahepõllumajanduse teaduslikus aretamises ja arendamises.
Uudised
  • 21.04.15, 10:00
Parima lihaveisekasvataja sõbralikud mahevesised
Pärnumaal Koonga vallas elavate ja 2014. aasta parimateks lihaveisekasvatajateks valitud Reet ja Targo Pikkmetsa veisekasvatus sai alguse 2008. aastal.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele