Konverentsil „Puidutööstuse Äriplaan 2018“ rõhutas keskkonnaminister Siim Kiisler puidutöösturitele, et ministeeriumi eesmärgiks on stabiilse majandus- ja looduskeskkonna säilitamine ja ministeeriumil ei ole plaanis lähiajal metsaseaduse regulatsioone muuta.
Kiisler: 2018. aastal on riigimetsa üle 1 miljoni hektari
  • Kiisler: 2018. aastal on riigimetsa üle 1 miljoni hektari
  • Foto: Aare Hindremäe
„Valitsuse maksupoliitika toetab ettevõtlust, me saame aru, kui oluline on ettevõtja riigile ja soovime säilitada stabiilset ärikeskkonda. Meil ei ole plaanis lähiajal teha suuri seadusmuudatusi,“ ütles minister Siim Kiisler.
Metsaseadusest rääkides arvas minister, et oluline on lasta uuel metsaseadusel tasapisi paika loksuda. Ta ütles, et valitsus ei toeta ka riigikogus menetluses olevat kevadise linnurahu eelnõu.
Kõige aluseks keskkonnahoid. Oma töös peab keskkonnaministeerium rohkem kui teised ministeeriumid arvestama keskkonnamõjudega ja kaasama eri osapooli erinevate otsuste vastuvõtmisel. Keskkonnateemadel on tavaline, et laiem üldsus võtab sageli teemasid ülepaisutatult, liigselt emotsionaalselt, ega arvesta reaalsete faktidega, praktikute kogemuse ja teadlaste teadmistega.
Selle kava eesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. „See tähendab, et me kasutame puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses. Metsa tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel uuendusraiealadest.“
Minister võrdles tehtut ja reaalseid numbreid. „Avalik debatt metsaraie teemal on paigast ära, ministeerium peab kogu aeg ennast nagu õigustama, ometigi oleme järginud arengukava. Eri huvigruppide väiteid tuleb kiiremini peale, kui jõuame ära väidelda. Me ei pea häbenema kellegi ees, ei keskkonnakaitsjate, ei ettevõtjate ees. Kui praeguse arengukava alusel oli planeeritud raiemahuks 12-15 miljonit m3, siis aastatel 2011–2016 on raiemaht olnud keskmiselt 9,9 mln m3 ehk 73% eesmärgist ja ca 62% juurdekasvust. Metsade tagavara juurdekasv on 15,96 mln m3/a, sealhulgas majandatavates metsades 14,1 mln m3/a. Selle tulemusel on metsade kogutagavara suurenenud 476 mln m3-ni,“ tõi reaalsed numbrid välja minister.
Ka on hea teada, et ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks näeb arengukava ette, et range kaitse alla võetakse 10 % metsamaa pindalast. Eestis on 277 740 hektarit metsade pindalast range kaitse all, ehk 12%.“
 
TASUB TEADA
METSASEKTORI TULEVIK1. Jätkusuutlik metsamajandus ja puidukasutuse suurendamine on reaalsed lahendused kliimamuutuse leevendamiseks. Metsade kiire uuendamine ning tootlike ja elujõuliste puistute kasvatamine kasutust leidvate puuliikidega on metsasektori panus ja võimalus kliimamuutuse leevendamiseks.2. Ainult kindel investeerimis- ja tegutsemiskeskkond lubab metsasektoril pakkuda pikaajaliselt erinevaid väärtusi, tooteid ja teenuseid mittekahanevas mahus.3. Puidust ja puidukiust tooted on ühed olulisemad metsade pideva kasvu (süsinikusidumise) saadused ja vähese süsinikuheitega biomajanduse alus. Suurim biomajanduse arendamise võimalus on tingimuste loomine puidu suuremaks kasutamiseks energeetikasektoris ja taastumatute materjalide asendamine ehitussektoris.
Riigi suurim metsamajandaja on Riigimetsa Majandamise Keskus. 2018. aastal ulatub riigimetsa pindala veidi üle 1 miljoni hektari. „Metsamaa pindala kokku on 1002872 hektarit, sellest rangelt kaitstavat metsa on 24%, majanduspiirangutega metsa 13% ja majandatavat metsa 63%,“ rääkis Kiisler. „RMK oma tegevustes toimib minu arust hästi. Ta on meil oluline puiduturu stabiliseerija ja suudab tagada oma tööga ettevõtjatele parema ettevõtluskeskkonna - kõik töösturitega sõlmitud lepingud täidetakse ja kogused tagatakse.“
Uue metsanduse arengukavaga aastateks 2020-2030 alustatakse järgmisel aastal. „Olulisel kohal saab olema kliimamuutuste teema, süsiniku arvestus, loomulikult raiemahud ja erametsanduse poole arendamine, seal on rõhk just sertifitseerimisel. Tähtis on teaduslik baas asja juures, sama tähtis on kõik huvigrupid kaasata. Majanduse poole pealt ei tohi me ära unustada aspekti, et metsandusega seotud sektorid on 10% meie majandusest, “ lausus Kiisler ettekannet lõpetades.
Vaata lisaks suurt fotogaleriid konverentsipäevast SIIT.

Seotud lood

Uudised
  • 28.12.17, 09:00
Toomas Kalev: Puidutööstuse TOPi võit on üllatus
Harmet OÜ, kes tegeleb moodulmajade, just erinevate ruumelementide tootmisega, võitis tänavuse Äripäeva puidutööstuse TOPi. Ettevõtte juhi jaoks oli võit üllatav.
Uudised
  • 06.11.17, 11:18
Keskkonnakomisjon analüüsib metsanduse arengukava täitmist
Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil on tähelepanu keskmes Eesti metsanduse arengukava aastani 2020.
Uudised
  • 10.11.17, 09:00
Globaalne turg nõuab pidevat kohandumist
Lõviosas oma toodangut eksportivatel puidutööstusettevõtetel tuleb tähelepanelikult jälgida muutusi maailmaturul ning olla valmis kiirelt kohanduma, hoides samas stabiilsust.
Uudised
  • 06.12.17, 10:00
Karl Kask: kohus annab üldjuhul õiguse keskkonnakaitse eesmärkidest lähtudes
Advokaadibüroo Sorainen nõunik, toiduainetööstuse, põllumajanduse ja metsanduse sektorgrupi juht Karl Kask jagas konverentsil „Puidutööstuse Äriplaan 2018“ puidutöösturitele nõu keskkonnaõiguse teemadel.
  • ST
Sisuturundus
  • 08.10.26, 15:41
Linas Agro juht: põllumees ei pea tabama hinnatippu, vaid suutma riske juhtida
Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele