Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gross: seakasvatus annab meile lihaturul tohutu paindlikkuse
Pärnu Tarneahelakonverentsil esineva AS OG Elektra tegevjuhi Gea Grossi sõnul on sealiha tootmine ettevõtte suur tugevus. Seakasvatus võimaldab tarneketti algpunktist lõpp-punkti, mis annab lihaturul tohutu paindlikkuse.
Gross: seakasvatus annab meile lihaturul tohutu paindlikkuse
Foto: Raul Mee
Gea, räägite koos isa Oleg Grossiga, ettevõtte tarneahelast märtsis toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil. Kui rahul oma ettevõtte tarneahelaga hetkel olete ja mis vajaks veel lihvimist?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Millised on üldse olnud teie ettevõtte tarneahela ülesehitamise väljakutsed?
Seakasvatusega kaasnevad omad riskid, samas sellega omame tarneketti algpunktist lõpp-punkti, mis annab meile lihaturul tohutu paindlikkuse.
Miinuspoole pealt tooks välja komplekteerimise tootmises, mis toimub eri üksustes ja komplekteeritakse n-ö topelt hiljem veel omakorda kokku. Olukord on tingitud otseselt ruumi puudusest, millele tõenäoliselt lähima aasta jooksul saame lahenduse.
Jaotuse ja komplekteerimise osas lisaks veel nii palju, et lähima kahe aasta jooksul peaksime viimaks üle minema rühmkomplekteerimisele, mille toimimiseks eeltöö juba leiab aset. Samuti oleme paar aastat tagasi võtnud vastu radikaalse otsuse ja muutnud kaubaringide sageduse 7 korralt nädalas 4 korrale nädalas. Kulude kokkuhoid ei tulnud siinkohal ainult kaubaringide pealt, vaid ka kogu tootmise pealt. Tootmise töö vähenes 7 päevalt nädalas 4 päevale nädalas.
Kaubaringide kokkutõmbamine läks küllaltki valulikult. Üleminek andis tunda kuskil pool aastat kindlasti. See oli küll valulik, kuid täna saame väita, et tegime kindlalt õige otsuse.
Suur töö on meil teha ka tootmise poole peal, näiteks pakendamise, realiseerimisaegade ja toodete sortimendi osas.
Tarneahela koha pealt tooks välja veel selle, et tegeleme ka taaskasutusega, üksuses kohapeal toimub meil papi press.
Kas ettevõttes on palgal ka eraldi tarneahelajuht?
Eraldi tarneahelajuhti palgal pole. Tarneahelajuhi töö teevad meil ära kaubandusjuht, tootmisjuht, ostujuhid ja mingis osas ka laojuhataja.
Palun andke 3 soovitust teistele ettevõtetele tarneahela optimeerimiseks?
Artikkel jätkub pärast reklaami
1) Ümbertöötlus/taaskasutus/jäätmekäitlus on kindlasti iga kaubandusettevõtte töö osa, kus saab oma kulud ja võimalused üle vaadata.
2) Outsourcing on tihti põhjendatud, aga teatud olukordades ei tohiks karta ka ise mingi asja otsast lõpuni haldamist.
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.