Ühistuline tegevus Eesti põllumajanduses kogub hoogu ja paljud teemad vajavad lahendamist. 50-miljonilise käibega Põllumeeste ühistu KEVILI liikmeskonda kuulub 139 teraviljakasvatajat. Koos ostetakse vajalikud tarvikud ning müüakse saagid.
Seejuures tuleb ühistul oma liikmetele pakkuda vähemalt sama häid või paremd tingimusi kui sektoris tegutsevad äriühingud. On selge, et selline tegevus vajab finantseerimist ja läbimõeldud rahavoogude juhtimist. Pikaajalisest pangas töötamise kogemusest on mul olnud  ühistu juhtimisel palju abi ning ehk aitavad järgnevad mõtted ka teistel ühistutel kasvamiseks vajalike otsuseid teha.
Finantseerimine ei tähenda ainult laenu võtmist
Hea on teadvustada, millistest allikatest rahavoog koosneb ja mõista nende erinevusi. Kaks peamist erinevust on  vahendite hind ja rahastamisega kaasneva bürokraatia keerukus. Mahu osas seab piirid maksevõime ja tagatiste suurus.
Usaldusväärne taust - omanikud, juhid, makseajalugu;Lihtne ja loogiline tasuvusarvestus;Riskide kirjeldus, plaan B;Omaosalus;Tagatis;Krediidikõlblikud finantsaruanded.
Kui nende punktide osas on selgus olemas, ei tohiks laenu saamisega probleeme tekkida. Ka laenuvõtjal endal tuleb mõista, kas võetav laen tekitab talle tulu ja on mõistlik, või on vaja kogu tulu laenutagastusena ära maksta. Ilmselt ei soovi keegi laenu selleks, et ainult pangale tulu teenida. Viimasel juhul tuleb uus ja parem plaan teha või tehingust loobuda.
Juriidilises mõistes piirab ühistute krediidivõimet äriseadusest tulenev vähene varaline vastutus
Ühistu moodustamiseks pole vaja põhivara ja ka omakapital on tavaliselt väike, koosnedes tasutud liikmemaksust. Lisaks saab ühistu liige enamasti tasutud liikmemaksu lahkudes tagasi küsida. See tähendab krediidiandjale suurt riski - kui ühistegevus ei vasta liikmete ootustele, võivad liikmed selle tegevuse lihtsalt lõpetada ja ärilises mõttes see ettevõtmine siis enam tulu ei tekita ja mingit väärtust ei oma. Äriühing vastutab oma osakapitali suurusega ja tavaliselt oskab pank tavapärase äritegevuse tulukust ja jätkusuutlikkust prognoosida. Eelnevalt mainitu tõttu on alustaval ühistul pankadest keeruline krediiti saada ja tõenäoliselt peavad liikmed kohustusi käendustega tagama. Kui ollakse ühistegevuse kasulikkuses kindel, siis ei tohiks käenduse andmine ka probleemiks olla.
Üheks ühistu miinuseks finantseerija silmis on ka äriloogika, et tegevuse eesmärgiks on suurendada liikmete tulu ja ühistusse jäetakse kasum, mis katab ära vaid tegevuskulud. Äriühingu eesmärk seevastu on teenida võimalikult suurt kasumit ning piiri seab vaid turg ja konkurents. Seda ühistu nõrkust võib ka tugevuseks pöörata, liikmed võivad võtta vastu otsuse, et käivetest jäetakse ühistusse suurem kasum, täpselt nii palju kui kohustuste täitmiseks vaja. Samas äriühing lihtsalt otsusega kasumit suurendada ei saa, suurema hinnaga peab nõustuma teenuse või toote tarbija.
Eelnevat kokku võttes, kui mõelda oma ühistu tegevus läbi ja osata ise mainitud riskikohti selgitada ning nende maandamiseks lahendusi pakkuda, ei tohiks pankadest laenu saamine keeruline olla. Piisav krediidiliin on aga kiire arengu mootoriks ja oskuslik rahavoogude ning riskide juhtimine tagab tulu, millest jagub nii intressideks kui ka kasumiks. Samuti pole alati mõistlik valida laenuandjaks just seda panka, kelle intressimäär on kõige madalam.
Mõnikord on kokkuvõttes kasumlikum maksta natuke kõrgemat hinda, aga saada vastu suurem paindlikkus ja teha koostööd partneriga, kes tunneb sektori eripära.
Autor: Meelis Annus

Seotud lood

Uudised
  • 11.12.15, 15:10
Fotod: KEVILI pani uuele viljaterminalile nurgakivi
10. detsembril sai nurgakivi uus viljaterminal Rõngus, mis loob Lõuna-Eesti põllumeestele senisest  paremad tingimused saagi realiseerimisel. Viljaterminali maksumus on 8,6 miljonit eurot.
Uudised
  • 15.04.15, 12:09
Läänemets: Usaldus, koostöö ja tulemuslikkus ei ole lihtsalt sõnad
Kui me mõtleme ühistegevuse peale põllumajanduses, siis esmalt meenub meie suurim teraviljatootjate ühistu KEVILi. Vaevalt, et Eestis on põllumeest, kes seda ühistut ei teaks.
Uudised
  • 15.10.15, 17:03
Jaak Läänemets: 10 aastat on möödunud tegusalt
Eile Tartus toimunud põllumeeste ühistu KEVILI ühistegevuse teemalisel konverentsil „Edukas ühistu“ lausus KEVILI nõukogu esimees Jaak Läänemets, et ühistulise tegevuse aluseks on head suhted, mis tagavad ühistu tulemusliku majandusliku tegevuse toimimise.
Uudised
  • 09.10.15, 11:41
Annus: Ühiselt tegutsemine nõuab kõikide panustamist ja pühendumust
Ühistuline tegevusvorm on hea, kui peame leidma lahenduse sarnastele teemadele, mis puudutavad teatud gruppi inimesi.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele