"Oled pritsiga keset suurt põldu, vaatad alla päikest – ühtlased odrapead läigivad nagu kalasoomus. Kuradi vägev! Pisar tuleb silma,” kirjeldab taime- ja viljakasvataja Aare Viira.
Töömeest otsimas
Viira saaks tööd kiiremini tehtud, kui häid töömehi nagu varnast võtta oleks, paratamatult tuleb üksi vaeva näha.
“Ostsin maad juurde. Üks ots oli võsas, aga vaja korda teha. Hakkasin uurima, kus kõik töömehed on, aga selgus, et pole saadaval. On üks mees, kes tarbib salapiiritust ja siis ka kõik rõõmsasti tarbivad seda. Ei ole neil vaja raha, tööd ega mitte midagi. Leppisin kokku ühe mehega, et saab kaineks. Läksin kokkulepitud kellaajaks poe juurde. ­Ootan, aga meest ei ole. Helistasin vahemehele, kes lubas asja uurida, aga töömees polevat sõnagi suust välja saanud. Kevadel oli vaja kive korjata. Suur kokkuleppimisprotsess lõppes sellega, et nelja mehe asemel tuli mõnepäevase hilinemisega kaks. Olin masina peal, korjasid mingi tempoga kive, aga varsti enam ei jõudnud. Tegelikult ju ongi kivikorjamine raske töö. Järgmisel päeval nad tagasi ei tulnudki. Siis ma loobusin. Vastik lunida ja taga ajada. Korjasin üksi. Mõtlesin, et saan kehakaalus alla, aga ei saanud. Lõpuks olid nemad korjanud kolm koormat, mina korjasin 20.”
Põllumees näeb oma palka, kui põllulapp on ilusaks haritud, ütles Viira. Näiteks ühel põllumaal valmis tänavu oder, aga kuna ilmataat tegi vingerpusse, arvas Viira, et lõpuks odrast asja ei saa. “Aga oder kasvas päris ilus. Ja siis oled pritsiga keset suurt põldu, vaatad alla päikest – ühtlased odrapead läigivad nagu kalasoomus. Kuradi vägev! Pisar tuleb silma,” kirjeldas Viira ja tõmbas niiskeks läinud silmad kuivaks. “Tunned, et teed ­õiget asja.”
Kui keegi aga tahab halvasti öelda, siis luuakse põllumehest ikkagi rumala inimese kuvand, on Viira märganud. “Oli just üks jutusaade, kus räägiti Hruštšovist, kus ta siis kingaga toksis ÜROs. Öeldi, et no mis seal ikka arvata: ta oli lihtne rumal maamees. Sealt polegi paremat oodata,” meenus talle värske näide.
Pensioniunistus
Paari aasta pärast 60. juubelisünnipäeva tähistav Viira on mõelnud ajale, kui ta enam ei taha või ei jaksa põllumehena leiba teenida. “Kuna olen FIE, siis pensioni ma ei saa. Võiksin isegi tänusõnad öelda, et rendihind on 62 euro peal. On unistus, et rendin sama hinnaga maad välja ja see ongi minu pension, aga millal see hetk tuleb, ei tea. Praegu ei saa ma seda lubada, sest kohustusi on nii palju kukil,” rääkis Viira, kellel jätkub kohustusi umbes viieks aastaks.
Viis aastat on põlluharija elus nii pikk kui lühike aeg, mis paneb Viirat inimese elu autosõiduga võrdlema. “Sul on täispaak. Seni, kuni paagis on kütust üle poole, annad muudkui talda. Kui seier jõuab poole peale, hakkab järsku jube palju bensiini kuluma. Loodan, et veel ma kollases ei ole,” muheles ta.

Seotud lood

Uudised
  • 03.12.15, 10:15
Ahto Vili: riik võiks maa harijale müüa
Jõgevamaa piimakarjakasvataja Ahto Vili soovib, et riik pakuks senisele maaharijale enne põllulapi müügi- ja rendioksjonile panekut ostuõigust.
  • ST
Sisuturundus
  • 02.11.26, 15:51
Koristushooaeg 2026 numbrites: kus peitub kombaini tegelik tootlikkus?
Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele