Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Loe Eesti seakasvatajate ühispöördumist
Segi ei tohi ajada põhjust ja tagajärge ? sigade import ei ole põhjus, vaid tagajärg.
Eesti seakasvatajate Eesti Tõusigade Aretusühistu, Rakvere Farmid ja Atria Farmid hinnangul jätkub jõudsalt sealiha sektori allakäik.
Eesti seakasvatuse potentsiaali hindamisel on esmatähtis jälgida põhikarja ehk emiste arvu dünaamikat. Käesoleva aasta alguses oli Eestis ligikaudu 30 000 emist. Emiste arv langes aasta alguses üsna ootuspäraselt ca 5% ja mis arvestades halba turuolukorda oli ka sektori loomulik reaktsioon ning ei vajanuks riigi sekkumist. Kahjuks on peale 3.tsooni piirangute kehtima hakkamist põhikarja arvukus Eestis katastroofilise kiirusega langema hakanud ja selle protsessi peatumist pole ette näha. Küsitluse ja hinnangute abil hindame emiste arvu arengut käesoleva aasta lõpuks nii:
- Eesti Tõusigade Aretusühistu 14600-lt 8000-le
- Rakvere Farmid 10500-lt – 8000-le
- Atria Farmid 3500 ja ei plaani vähendada
Seega on järgmisel aastas Eestis 30% põhikarja vähenemine, mille tagajärjena realiseeritakse 250 000 nuumsiga Eestis vähem. Reaalne on see, kui möödunud aastal importisid erinevad firmad Eestisse kokku suurusjärgus 44,6% sealihast, siis järgmisel aastal on see number juba suurem ning ületab tootmise poole võrra.
Tuleb aru saada, et eilne (30.09.2015) Eesti suurima sealihatöötleja HKScan Estonia AS uudis, et nad impordivad neljandas kvartalis 10% elussigu enda toodangu jaoks (mis on arvestades nende mahtusid ikka üsna väike protsent) on praegust olukorda seakasvatussektoris arvesse võttes täiesti arusaadav äriline otsus. Ja selle otsuse valguses tuleb näha põhjuseid, mis viisid sellise otsuseni.
Põhjus on sigade Aafrika katku levik, mille tõttu on paljud Eesti seafarmid sattunud katkutõrje piirangute 3. tsooni, mis seab väga ranged kriteeriumid kuidas sealiha võib töödelda, et seda saaks müüa ja eksportida. Reaalselt on sigade Aafrika katku tõttu Eestis taudipiiranguteta elussigade pakkumine märkimisväärselt vähenenud ning see kõik päädib üks hetk katastroofiga turgudel. Igaüks peaks aru saama, et ka rasketel aegadel tuleb elus püsida ning selleks tuleb oma turupositsioone hoida. Sellega säilitatakse ka töökohad.
Selle asemel, et populistlike ja ebaprofessionaalsete väljaütlemistega suurendada Eesti sealihasektori kahju, tuleks hakata mõtlema reaalsetele meetmetele ja nende elluviimisele, sest kaalul on mitte ainult toodangu vähenemine vaid ka töökohad nii farmides, tapamajades, lihalõikustes ja lihatööstuses.
Eesti seakasvatajate Eesti Tõusigade Aretusühistu, AS Rakvere Farmid ja Atria Farmid OÜ moodustavad 95% Eesti seakasvatusest.
Hetkel kuum
Urmas Laht, Eesti Tõusigade Aretusühistu
Teet Soorm, Rakvere Farmid
Olle Horm, Atria Farmid
Seotud lood
Eilsel Vabariigi Valitsuse istungil lausus peaminister Taavi Rõivas, et kui riik on solidaarne seakasvatajatega, siis on elementaarne eeldus, et ka seakasvatussektor ise peab olema solidaarne ja aitama kaasa raskes olukorras olevatele seakasvatajatele.
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele