Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Loe põllumeeste pöördumist Riigikogule
Venemaa impordipiirangud ja Eestisse jõudnud sigade Aafrika katk on Eesti põllumajanduse viinud viimaste kümnendite tõsiseimasse kriisi. Nii piima- kui sealihasektoris on turuhinnad olnud pikka aega madalamad tootmiskuludest. Riigi sekkumiseta kaotame veel selle aasta lõpuks kümnendiku oma piimakarjast ja kolmandiku tõuemistest. Nii piimaveise- kui seakasvatuses on hävimas Euroopa tippu kuuluvad tõukarjad. Loomakasvatuse hävimine annab löögi ka teraviljakasvatajatele. Koos karjade hävimisega jäävad tööta tuhanded inimesed nii põllumajanduses kui sidussektorites, väheneb riigieelarvesse laekuv maksutulu, kasvab surve sotsiaalsfäärile, suureneb väliskaubanduse puudujääk.
Põllumajandustootjad on raskustesse sattunud meie kõigi julgeoleku seisukohalt oluliste poliitiliste otsuste tulemusel. Venemaa impordikeelu kulud ei tohi jääda vaid põllumeeste kanda – vajame ühiskonna solidaarsust poliitiliste otsuste tulemusel tekkinud kahjude kompenseerimisel.
Eesti on üks vähestest EL liikmesriikidest, kus piimatootmine on pärast kvootide kaotamist vähenenud. Valdav enamus EL riike suurendavad piimatootmist, sest selles nähakse perspektiivi ja olulist tuluallikat riigi majandusele. Eesti piimakari kuulub Euroopa viie parima hulka ja piimatootmise vähenemine Eestis ei toimu mitte meie põllumeeste saamatuse tõttu, vaid see on selgelt riigi poliitiliste valikute tulemus.
Eesti on alates taasiseseisvumisest olnud põllumajandussaaduste netoimportija. Seniste arengute jätkumine süvendab meie sõltuvust importtoidust. Terendamas on olukord, kus me ei suuda enam tagada eestimaalaste toidulauale piisavas koguses kodumaist sealiha. Eesti ei suuda ennast jätkuvalt varustada aiandussaadustega.
Eesti põllumajandusettevõtete otsetoetused on võrreldes 2013. aastaga langenud 40%-50%, sest erinevalt meie naaberriikidest ei makstud ei 2014. ega 2015. aastal riigieelarvest EL tasemel kokku lepitud üleminekutoetusi. Lisaks sellele on Läti, Leedu, Soome, Prantsusmaa ja teised riigid andnud oma põllumeestele täiendavat kriisiabi ega ole lootnud vaid EL-i peale. Riik peab mõistma, et me ei saa EL liikmesriigina ignoreerida ühise põllumajanduspoliitika ja ühisturu toimimise põhimõtteid ning jätta süstemaatiliselt oma tootjaid halvemasse konkurentsiolukorda, vastasel juhul toimub tootmise vähenemine Euroopas just Eesti tootjate arvelt.
Kutsume Riigikogu üles astuma samme kohaliku toidutootmise hääbumise pidurdamiseks. Kui hääbub kohalik toidutootmine ja maapiirkondades kaovad töökohad, on see meie riigile otseseks julgeolekuohuks. Seakatku levik on tänaseks viinud juba üle 22 000 kodusea hukkamiseni, mistõttu tuleb tõsiselt pingutada Eesti toidujulgeoleku tagamisel. Kodumaine põllumajandus- ja toidutootmine on iga riigi julgeoleku nurgakivi ja selle strateegilist tähtsust on raske üle hinnata.
Eesti põllumajandussektori kriitilist olukorda arvestades nõuame:
1. Eesti põllumajandustootjate võrdset kohtlemist Euroopa Liidu ühisturul;
2. põllumajandustootjate olukorra leevendamiseks kriisiabimeetmete paketi väljatöötamist ja rakendamist, sh piimatootjatele veel sellel aastal erakorralise kriisiabi maksmist;
3. põllumajandussektori tulupuudujäägi kompenseerimiseks tuleva aasta riigieelarvest üleminekutoetuste maksmist EL-i poolt lubatud mahus;
4. sealihatootjate majandusliku olukorra viivitamatut stabiliseerimist ja sealihatootjate tegevuse jätkamiseks vajalike vahendite eraldamist;
Hetkel kuum
5. valitsuselt lähikuudel selge kava esitamist põllumajandussektori tuleviku kindlustamiseks ja loomade arvu vähendamise peatamiseks.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit.
Seotud lood
Täna sõitsid põllumehed 101 traktoriga Toompeale meelt avaldama - nad ei nõudnud rahapada, vaid tolerantsust ning riigi samme põllumajanduse kriisi lahendamiseks.
14. septembril Tallinnasse Toompeale kogunenud põllumeeste meeleavaldus tõi kokku 101 traktorit, mitusada põllumeest ja arvukalt nende toetajaid.
Eesti Piimaliit mõistab, et põllumeeste mure on väga tõsine ja jagab igati piimatootjate seisukohta, et riik peab kiiremas korras leidma vahendeid kriisi leevendamiseks.
Eilne päev lõi riigivalitsejate ja maarahva vägikaikaveos täiesti uue olukorra. Põllumeeste organisatsioonid tõid ühiselt Toompeale ja seda ümbritsevatele tänavatele üle 100 traktori ja mitusada inimest. Seda ajal, kui põldudel käib kibekiire töö, organiseerimise poolelt minimaalse eelarve ja pisikese tiimiga. See on märgilise tähendusega, kuna näitab väga selgelt kaht asja: olukord on tegelikult, päriselt kriitiline ja põllumehed on valmis ette võtma tõsiseid asju, et see otsustajatele lõpuks “kohale jõuaks”.
Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.
Enimloetud
1
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
2
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele