Eesti parim mahetootja 2015 on Kopra Karjamõis OÜ Valgamaalt, mis tegeleb nii mahelooma- kui taimekasvatusega ning aktiivselt ka toodangu turustamisega.
„Põllumajanduse jaoks üldiselt keerulisel ajal on mahesektor üks väheseid, mis näitab stabiilset kasvu,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Mahetoodangul on lojaalne ja pidevalt kasvav tarbijaskond nii meil kui mujal. Seepärast rõõmustab, et Eestis nähakse mahetootmises selget tulevikku – seda näitab  järjest kasvav mahetootjate ja –töötlejate arv.“
Vabaõhumuuseumis, 6. septembril toimunud leivapäeval anti välja tiitlid „Parim mahetootja 2015“ ja „Parim mahetoode 2015“.
„Parim mahetootja 2015“ on Kopra Karjamõis OÜ Valgamaalt, mis tegeleb väga mitmekesise mahetootmisega, kasvatades nii lambaid, kodulinde kui teravilja, köögivilju ja marju. Teise preemia sai Saidafarm OÜ Harjumaalt ja kolmanda koha Silver Visnapuu Alakonnu talu Võrumaal.
·       Remedyway OÜ -  tunnustus Eesti tatra väärindamise ning kvaliteetsete toodete turuletoomise eest;
·       Sirloin OÜ – tunnustus eheda puhta maitsega lihatoodete valmistamise eest;
·       OÜ Wilawander  - tunnustus kodumaise tooraine oskusliku kasutamise eest mahejookide valmistamisel;
·       OÜ Loodusvägi – tunnustus väiketootjate mahetoodangu Eesti ja välisturgudele aitamise eest.
Tootjakonkursile kandideeris kaheksa mahetootjat üle Eesti. Parima mahetoote konkursile esitati kokku 39 toodet 16 töötlejalt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.
 

Seotud lood

Uudised
  • 17.09.15, 14:54
Kauba päritolu kontrollimata. Tarbija on hakanud kodumaisest loobuma
Tänavune aasta on väiksematele köögiviljakasvatajaile olnud üldiselt edukas, mis sest, et suhteliselt jaheda suve tõttu on saagikoristus edasi nihkunud. Muret tekitab aga tarbijate kahanev huvi kodumaise kraami vastu ning kodumaise pähe müüdav välismaine kaup.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele