Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus nisu ja rapsi saagikuse maailmarekord sündinud
Uued saagirekordid saadi sel koristushooajal Suurbritannias, kus nisu saagiks saadi 16,5 tonni hektarilt ja talirapsil 6,7 tonni hektarilt.
Inglismaal Lincolnshires sai teraviljakasvataja Tim Lamyman uue maailmarekordi väärilise nisusaagi, ületades juba 5 aastat püsinud Uus-Meremaa rekordit. Senine nisu saagikuse maailmarekord oli 15,7 tonni hektarilt ja selle sai teraviljakasvataja Mike Solari 2010. aastal.
Uus nisu saagikuse rekord on 16,5 tonni hektarilt ja see koristati põllult tänavu 22. augustil.
Nüüd, kus ka meie põllumehed on arvatavasti kogu talirapsi koristanud, selgub, et lasime kahjuks käest võimaluse registreerida Eestisse talirapsi Guinnessi saagirekord.
Kuigi saarlaste tulemused Viljelusvõistlustel jäid sel aastal mandrimeeste rekordsaakide varju, näitasid ka sealsed viljakasvatajad edasiminekut ja purustasid rekordeid.
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.