Sigade katku leviku tõttu on väga oluline, et kõik seakasvatajad järgiksid täpselt kehtestatud nõudeid. Nende hulka kuulub ka kohustus registreerida PRIAs andmed loomapidajate, loomakasvatusehitiste ja loomade kohta.
Tuletame ülevaatlikult meelde põllumajandusloomade registriga seotud nõudeid. Kui leidub seakasvatajaid, kes neid seni pole järginud, siis taudi tõttu on äärmiselt vajalik andmed kas või hilinenult registrisse kanda.
Millised andmed tuleb esitada?
Alustades kodusigade (ka ühe sea) pidamist, tuleb loomapidajal kanda enda kui loomapidaja kliendiandmed PRIA põllumajandusloomade registrisse, kui ta eelnevalt juba ei ole loomapidajana PRIA-s registreeritud. Seda on võimalik teha kliendiportaali e-PRIA kaudu või edastades täidetud avalduse koos koopiaga isikut tõendavast dokumendist PRIA-le. 
Tuletame meelde, et seakatku tõttu tuleb sigade viimisel ühest karjast/laudast/piirkonnast teise kindlasti jälgida piiranguid ja nõudeid, mis on kehtestatud „Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskirjas“.
Sea liikumisel ühest karjast teise peab loomapidaja sellest teavitama PRIA-t. Registrisse kantakse järgmised sigadega toimunud sündmused: liikumine sama loomapidaja ühest hoonest teise, liikumine ühe loomapidaja karjast teise loomapidaja karja, Eestist väljavedu EL-i või kolmandatesse riikidesse, Eestisse toomine EL-ist või kolmandatest riikidest. Sigade hukkumisi ja tapmisi registrisse ei kanta.
Sündmustest tuleb teavitada 7 päeva jooksul e-PRIA või muude kanalite (post, e-post, faks, maakondlik büroo) kaudu.
Loomapidaja peetav arvestus
Loomapidaja peab pidama kohapealset jooksvat arvestust kõikide karjas olevate sigade kohta. Arvestuses kajastuvad järgmised andmed:
- karjatuleku kuupäev
- karjast väljamineku kuupäev
- sigade arv karjas
- hoonete numbrid, kus sead sündisid, kust karja toodi ja kuhu karjast välja viidi
- sigade müügi korral uue loomapidaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood
Arvestusse tuleb kanda andmed hiljemalt 3 päeva jooksul alates sündmuse toimumisest. Andmeid tuleb säilitada vähemalt kolm aastat peale looma karjast väljaminekut.
Õigusaktid ja kasulik teave
Eespool kirjeldatud nõuded on kehtestatud erinevate õigusaktide ja kordadega, mille sisuga saab lähemalt tutvuda järgmiste linkide kaudu:
Põllumajandusloomade registri põhimäärusLoomatauditõrje seadus (põllumajandusloomade register on koostatud selle seaduse alusel)Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskiriSeakatkuga seotud teave on koondatud aadressile http://www.agri.ee/et/seakatkPõllumajandusloomade registri ja sellega seotud toimingute kohta vt ka teavet PRIA kodulehel . Sealt leiate ka vormi „Taotlus andmete kandmiseks põllumajandusloomade registrisse“:
Allikas: www.pria.ee
.

Seotud lood

Uudised
  • 01.09.15, 12:49
Laht: riik laskis seakatku tõrjumisel käed rüppe
Ühegi seafarmi omanik ei mõtleks oma farmi sigade teadliku nakatamise peale, selline jutt pole enamat kui kellegi pahatahtlik provokatsioon. Katk tähendab farmerile, et tema tegevus peatub kaheks-kolmeks aastaks. Mitte keegi ei asetaks ennast ise sellisesse olukorda. Pealegi kompenseeritakse katkukahjusid ainult üks kord.
Uudised
  • 10.09.15, 21:52
VTA: 80% Eesti seakasvatusest vastab bioohutusnõuetele
Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas kuu aega kestnud seakasvatusehitiste erakorralise kontrolli, mille raames kontrolliti kokku 710 sigade ehitist.
Uudised
  • 02.09.15, 09:04
Täna koguneb riiklik tauditõrjekomisjon
Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel kutsus tänaseks, 2. septembriks kokku riikliku loomatauditõrje komisjoni. Kõne all on sigade Aafrika katku edasise leviku tõkestamisega seotud küsimused.
Uudised
  • 31.08.15, 15:45
Baltimaad ja Poola soovivad metssigade vähendamist kogu regioonis
26.-28. augustini Lätis, Daugavpilsis toimunud Baltimaade ja Poola veterinaarametite juhtide kohtumisel lepiti kokku metssigade populatsiooni vähendamises kogu regioonis leviva sigade Aafrika katku tõkestamiseks. 
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele