Ameerikas: Läheneb taliteraviljade külviaeg

Kevad-suvised põuaperioodid ei ole taliviljadele nii ohtlikud kui väikese juurestikuga suviviljadel ning sügis-talvise taimiku poolt kasutatakse maksimaalselt ära toitained, mis võiksid kultuurita mullast välja leostuda. Muidugi ka see, et tööd jaotuvad ühtlasemalt kogu aasta peale ning kogu tulemus ei sõltu vaid lühikesest kevadisest optimaalsest külviajast. Taliviljad ka valmivad varem kui suviviljad ning nende koristusajal augusti esimeses pooles on üldjuhul ilmad ilusamad ning saagi kvaliteet parem. 

Eestis on aastaid olnud taliviljade osatähtsus kuni veerand külvipinnast ning väga palju on see sõltunud sügisestest külviaegsetest ilmastikutingimustest. Nüüdseks ajaks, kui ligikaudu poole teraviljast ekspordime, on taliviljade osatähtsus kasvanud juba kolmandikuni ning parimatel taimekasvatajatel pool või veidi enam. 50-60 % on ka optimaalne suhe, et tagada tööde aastaringne jaotus ja ühtlane koristuskonveier.

Üheks suurimaks kasvupindade struktuuri muutuseks Eestis ongi olnud talinisu kasvupindade tõus. Varasemalt oli see meil kahe-kolmekümne tuhande vahel. Kasvama hakkas 2007. aastast, peale teravilja eksporti alustamist ning nüüdseks 2015. aastal juba 97, 6 tuh ha. Suvinisu kasvupind on samas olnud stabiilselt 70 tuh. ha  ringis läbi aastate.

Haiguste- ja umbrohutõrje tee sügisel

Talvitumise ebaõnnestumine on enamasti põhjustatud väga mitmetest seenhaigustest. Efektiivsete fungitsiididega seemet puhtides ja sügisel taimikut pritsides on võimalik talvitumishaiguste surve kõrvaldada ja saada väga häid saake ka rasketel talvitumistingimustel.   

Umbrohutõrjet on Eestis taliviljadel traditsiooniliselt tehtud kevadel. Asja mõte siis selles, et vaatame kuidas talvitub ning eks siis jõuab ju teha ning võibolla ei talvitu ning polegi vaja kulutust teha. Talirapsidega oleme õppinud, et edukas talvitumine ja järgmise aasta saagitase pannakse paika sügisese taimede eest hoolitsemisega. Sama kehtib tegelikult ka taliteraviljade kohta ning seda peaks üha enam hakkama järgima.

Sügisene umbrohutõrje peaks tulema üha enam kasutamisse, kuna sügisel tärkamise järgselt on umbrohud väikesed ning nende tõrjumine palju efektiivsem. Sügis-talvel ja ka varakevadel jõuavad umbrohud ära kasutada suure hulga taimetoitaineid, mis olid planeeritud kultuurtaimele. Lisaks veel umbrohtude konkureerimine teraviljadega valguse ja mulla veevarude pärast. Konkureerides umbrohtude venivad teraviljad kasvus kõrgusesse ja kaotavad talvekindluses ning võrsuvad vähem.

Paljud kogenud agronoomid ütlevad, et nendel pole vaja sügisest umbrohutõrjet teha, aastaid on hakkama saadud kevadisega. Millised olid aga siis saagitasemed?  Muidugi, 3-4 tonnise saagi puhul pole suurt vahet, millal mingit tööd teha. Kui aga tahame efektiivset väetiste kasutamist ja tulukamaid saake üle 5 tonni hektarilt, siis sügisene umbrohutõrje on igati vajalik.

Lisaprobleemina on üha enam hakanud levima kõrrelised umbrohud, eelkõige rukki kastehein. Nende levikule omakorda aitab kaasa üha enam kasutatav minimaalne mullaharimine.  Sügisese umbrohutõrjega saavad ka kõrrelised talvituvad umbrohud tõrjutud.

Parimad õppetunnid juhtuvad tavaliselt põllul mingeid töid erinevalt tehes. Väga õpetlik „põldkatse“ kujunes välja sellel aastal Saaremaal Kaido Kirst talinisu põllul. Baltic Agro õppepäeval 29. mail vaatasid mitukümmend põllumeest ja taimekasvatuse spetsialisti, kuidas üks talinisupõld oli ühtlaselt ilusas kasvujõus kuid keskelt kaks pritsi käiku olid kasvult nõrgemad ja kahvatumad. Kaido ütlusel oli kogu põllul kõik muu tehtud ühtemoodi. Vaid sügisesel umbrohutõrjel Komletiga saanud pritsimislahus otsa enne kui kogu põld sai pritsitud ja ta ei hakanud uut pritsitäit tegema. Tegi sellel kahel pritsikäigul umbrohutõrje kevadel koos teiste põldudega. Erinevus oli aga silmaga nähtavalt sügisese umbrohutõrje kasuks.     

Tänavu hea saagiprognoos

Teraviljade kasvupind kasvas 2015. aastal 20 tuhande hektari võrra. Kui nüüd arvestada sellega, et ilmastikutingimused olid taimede kasvuks väga soodsad ning ka põllumeeste poolt panustati veidi enam, siis saagikus peaks tulema vähemalt 10% kõrgem kui eelmisel aastal. Teraviljade kogusaagi poolest on väga tõenäoline, et täidetakse kaheksakümnendate lõpuperioodi toitlusprogrammi eesmärk: üks tonn teravilja inimese kohta. Võimatu pole ka teravilja arengukava aastaks 2020 eesmärgi 1,4 milj. tonni täitumine sellel aastal.