Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ka Tartu- ja Järvamaa farmides seakatk, üle 1500 sea sureb
Ka Tartu- ja Järvamaa farmides seakatk, üle 1500 sea sureb.
Tartumaal leiti viie looma proovidest viirusetekitaja, mistõttu taudipunktis kehtestatakse karantiin, farmi ligi 1200 siga hukatakse ning seejärel hoone desinfitseeritakse.
Veterinaar- ja Toiduamet võttis proovid Tartumaal Puhja vallas Rämsi külas asuvast seafarmist taudistunud aladel tehtava korrapärase kontrolli käigus 28. juulil.
Ameti teatel kehtestati Rämsi külas asuvas taudipunktis karantiin ja farmi 1200 siga hukatakse. Järvamaal, Roosna-Alliku vallas Valasti külas on mahepidamisel 385 siga, kellest esimesed on juba katku surnud ning ülejäänud hukatakse samuti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üle-eile avastati katk Raplamaal metssealt.
Lähiajal kehtestatakse Eestis III astme ehk karantiinitsoon, mis lööb valusaid Eesti seatööstuseid. Isegi, kui suurfarm Ekseko pääseb täielikust sulust, toob ka osaline piirang ettevõtele kahju.
Sigade Aafrika katk on levinud mitmetes Eesti naaberriikides (nt Läti, Leedu, Poola) nii mets- kui ka kodusigadel. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast Euroopa Liidu referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta.
„Veterinaar- ja Toiduamet teeb alates esimestest seakatkuleidudest metsigadel eelmise aasta septembris pidevat kontrolli taudistunud alade seafarmides, et jõuda võimalikule taudipuhangule kiiresti jälile. Puhja vallas asuva farmi puhul diagnoosisime katku enne sigade ulatuslikku haigestumist,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel.
Veterinaar- ja Toiduamet kinnitas sigade Aafrika katku ametliku diagnoosi täna hommikul. Kokku on farmis 1186 siga.
Taudipunktis kehtestatakse karantiin, kõik sead hukatakse ja hävitatakse vastavalt sigade Aafrika katku tõrje tegevusjuhendile. Peale farmi loomadest tühjendamist viiakse läbi hoone puhastamine ja desinfitseerimine. Taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult Veterinaar- ja Toiduameti poolt volitatud isikud.
Kui loomapidaja on rakendanud kõiki kehtestatud nõudeid, siis hüvitatakse vastavalt seadusele taudikoldes hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud loomade väärtus. Taudipunktide ümber kehtestatakse 3 km ohustatud ja 7 km järelevalvetsoon. Kõik tsoonidesse jäävad seafarmid kontrollitakse VTA poolt üle ning võetakse proovid sigade Aafrika katkule.
Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest).
Sigade Aafrika katk on levinud mitmetes Eesti naaberriikides (nt Läti, Leedu, Poola) nii mets- kui ka kodusigadel. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast Euroopa Liidu referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.
Maaeluminister Urmas Kruuse kutsus reedeks kokku 15 maavanemat, et rääkida üle sigade Aafrika katku tõrje ja otsida võimalusi, kuidas senisest enam kaasata olukorra lahendamisse kohapealseid riigistruktuure.
VTA tuvastas Puurmanni vallas asuvas seafarmis sigade Aafrika katku tekitaja, mistõttu taudipunktis kehtestatakse karantiin, sead hukatakse ning hoone desinfitseeritakse.
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.