Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Talioder - külvikorda mitmekesistav kultuur
Taliotra on püütud Eestis kasvatada erineva edukusega juba mitukümmend aastat, kuid väga oluliseks kultuuriks ei ole see meil saanud.
Üllatuslikult registreeriti aga 2015. aasta viljelusvõistlusele lausa kuus taliodra põldu. Varasematel aastatel on see kultuur olnud võistlusel vaid üksikutel kordadel. Näiteks 2014.aastal sai taliodra saagiga 6,9 t/ha Kaupo Puhasmets Lääne-Virumaalt otrade arvestuses teise koha. Viljelusvõistluse senise kümne aastase ajaloo jooksul on taliodra rekordsaagiks Põlvamaalt Toomas Tobrelutsu poolt saadud saak 8,2 t/ha aastast 2008.
Miks siis ikkagi taliotra jälle ja jälle proovitakse aga samas ei leia see väga laia levikut?
Põhjus on selles, et eelkõige on taliodral väga ahvatlevad positiivsed omadused nagu eriti lühike kasvuperiood ja varasest odrast suurem saagivõime. Samas on probleemiks nõrk talvekindlus, mis omakorda tuleneb peamiselt taimehaigustele vastuvõtlikkusest.
Kevad-suvise lühikese kasvuperioodiga on talioder meil üks esimesi kultuure, mida saab põldudelt koristama hakata. Vaid heinaseemneid saab varem kombainida. Järgmised kultuurid koristuskonveierisse oleksidki talirüps ja talioder. Sõltuvalt aastast saab tavaliselt talioder koristusküpseks meil juuli keskpaiku või teises pooles. On olnud aga ka aastaid, kui juba 10.juulil on talioder olnud koristuskõlbulik. Taolisel varasel valmimisel on palju plusse. Eelkõige muidugi see, et koristuskonveieri saab venitada tunduvalt pikemaks. Tänu sellele kasutatakse paremini ja efektiivsemalt ära kombainide võimsust, hajutatakse kuivatite töökoormust ning transport jaotub pikema aja peale. Tavaliselt on juulikuus ka ilmad kombainimiseks tunduvalt paremad kui augustis ning kuivatuskulud väiksemad.
Talikultuurina kasutab talioder paremini ära mulla toitainete ja veevaru. See tähendab, et sõltub palju vähem kevad-suvistest põuaperioodidest.
Sügisel ja kevadel välja arenenud tugevama juurestikuga, on taliodra saagipotentsiaal tunduvalt suurem kui varastel otradel, mida samuti koristuskonveieri pikendamiseks kasvatatakse. Kui varaste otrade saagikus on tavaliselt hea agrotehnika korral 4 ja 6 t/ha vahel, siis talioder annab samade panuste korral 6-8 t/ha.
Viimasel kolmel aastal on üks edukamaid taliodra kasvatajaid olnud Aivar Treiberg Harjumaalt. Saagikused on tema põldudel ületanud 8 t/ha. „Varem kasvatasime talirapsi eelkultuurina varajast otra,“ ütles Treiberg 8. juulil oma põldudel taliodra alasel põllupäeval ligikaudu 50 huvilisele. „Selle 4 kuni 6 tonnise hektarisaagiga oli varane oder meil külvikorra nõrgim lüli ja me ei leppinud sellega. Asendasime varase odra taliodraga, mis andis 7-8 t/ha ja saavutasime sellega tunduvat stabiilsema saagikusega külvikorra.“
Väga varase valmimise tõttu on talioder üks soositumaid kultuure talirapsi eelviljaks.
Koristades seda juuli teises pooles on kindel, et augusti alguseks jõutakse kesad ette valmistada ja õige külviajaga panna alus korralikule talirapsi järgmise aasta saagile. Jaheda kevade ja suve korral, nagu sellel aastal, võib varasele odrale lootma jäädes talirapsi külv hilineda.
Õige taimekasvatus ja -kaitse tagab suure saagi
Taliodra suurimaks puuduseks on aga nõrk haiguskindlus ning selle läbi ka ebakindel talvitumine. Mõnikümmend aastat tagasi oli taliodra talvitumine meil väga juhuslik, sest polnud kasutada efektiivseid fungitsiide seenhaiguste tõrjeks. Mida enam on turule tulnud tõhusaid fungitsiide, seda enam on saanud võimalikuks ka taliodra kasvatamine põhjamaa tingimustes. Ainuüksi korralik puhtimine efektiivse preparaadiga on taganud taimiku talvitumise. Lisaks on võimalik täiendavalt hilissügisel pritsida fungitsiidi lehestiku kaudu ning tõsta veelgi talvekindlust.
Hetkel kuum
Haigustõrje olulisust ja efektiivsust näitavad tihti samas kõrval olevad puhtimata ja pritsimata taliodrad, mis võivad olla samades tingimustes 100% hukkunud. See näitab seda, et taimik ei hukkunud mitte külma talve vaid seenhaiguste tõttu.
Talvekindluse tõstmiseks aitab oluliselt kaasa tasakaalustatud väetamine NPK kompleksväetisega YaraMila külvi eelselt ning hilissügisene pritsimine kõrgema kaaliumi sisaldusega leheväetistega näiteks FinalK.
Väiksemateks puudusteks on taliodral osadel sortidel rohkem, teistel vähem üleküpsemisel pea murdumine ja ohete mitte murdumine.
Optimaalne külviaeg taliodral on septembri esimene dekaad. Õnnestuvad ka augusti lõpu või septembri keskpaiga külvid, kuid siis tuleb reguleerida vastavalt külvisenormi. Kui optimaalsel ajal võiks see olla 250 id.tera /m2, siis varasemates külvides 20% vähem ja hilistes vastavalt rohkem.
Taliteraviljade sügisene umbrohutõrje on saanud meil üha selgemaks. Sügisel kasutavad umbrohud ära väga suure osa kultuurtaimede toitainetest ja pakuvad liigset kasvukonkurentsi. Talvituvad umbrohud kasvavad veel lisaks kevadeks väga suureks ja nõuavad kõrgeid herbitsiidi kasutusnorme.
Kevadel on esimeseks tööks pealtväetamine lämmastikväävel väetisega ning seda esimesel võimalusel. Teistkordselt 2-3 nädala pärast, kokku N tase 120-140 kg/ha, arvestades mulla huumusesisaldust, eelvilja ja orgaanilise väetise järelmõju.
Seisukindlus ei ole taliotradel nii tugev kui nisudel ning kasvuregulaatorit tuleb kindlasti kasutada. Parem on seda teha 2 kordselt, et algselt soodustada võrsumist ning teise lehesõlme moodustumisel hoida tagasi kasvu kõrgust. Kevadiseks haiguste tõrjeks piisab tavaliselt ühekordsest fungitsiidiga pritsimisest kuid tugeva haiguste surve korral oleks vaja pritsida kahekordselt. Kahjuritõrje vastavalt vajadusele.
Talioder on meil külvikorda mitmekesistav kultuur. Juhul, kui see ei talvitu, siis on ju alati võimalik kevadel varase odraga ümberkülv teha. Samas selle positiivsed küljed on ahvatlevad ning 5 kuni 10 % külvipinnast annab olulise tööde mahu ühtlustumise ja tagab tehnikapargi efektiivsema kasutamise.
Seotud lood
Näiteks vaid kahe kuuga, mai ja juuni, jõuavad ligi 12 kuud kasvavad taliviljad ära kasutada ligikaudu 80 % oma kasvuks ja arenguks vajalikest toiteelementidest.
Oodatava saagi taseme määrab oluliselt ära see, et millise taimiku oleme osanud juunikuu keskpaigaks oma põldudel välja kujundada.
Selle aasta saagid on enamasti veel põllul, kuid järgmise aasta saake tuleb juba nüüd hakata üles ehitama.
KUHN on üks maailma vanimaid ja tunnustatumaid põllumajandustehnika tootjaid, kelle ajalugu ulatub üle 200 aasta tagasi. Ettevõte alustas 1828. aastal Prantsusmaal väikese sepikojana, mis valmistas töökindlaid tööriistu kohalikele talunikele.Tänaseks on nad kasvanud rahvusvaheliseks tehnoloogialiidriks, kelle masinad töötavad enam kui 110 riigis ning nende nimi seostub kvaliteedi, töökindluse ja praktilise innovatsiooniga.
Enimloetud
1
5
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Viimased uudised
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele