Metsad on olulised süsinikusidujad ja tark metsamajandamine võimaldab metsade rolli süsinikuringes veelgi suurendada. Selleks, et pakkuda kliimamuutustega kohanemiseks teaduspõhiseid lahendusi puuduvad paraku piisavad teadmised süsinikuvarudest ja –voogudest.
Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli koostööprojekt hakkab uurima harvendusraie ja lageraie mõju süsinikuringele majanduslikult olulistes puistutes – kaasikutes ja männikutes. ERR Novaatorile rääkis sellest lähemalt uurimisrühma juht, Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi dotsent Veiko Uri.
Milles seisnevad teie juhitava uurimisprojekti põhilised väljakutsed?
Meie peamiseks eesmärgiks on selgitada, kuidas mõjutab metsade majandamine (hooldus- ja uuendusraied) nende süsinikuringet. Ühelt poolt püüame leida vastust küsimusele, kas hooldusraied vähendavad või suurendavad metsade süsiniku sidumisvõimet. Teisalt uurime lageraie järgset metsade arengut ja püüame selgitada, millal muutuvad lageraie raiesmikud taas süsinikku siduvateks metsaökosüsteemideks.
Projekti lõpptulemina on seega kavas välja töötada soovitused metsade majandamiseks?
Kuna RMK toetab just rakendusprojekte, siis muidugi oodatakse saadud tulemustel põhinevaid konkreetseid soovitusi metsade majandamiseks, mis võimaldaks suurendada süsiniku sidumist erinevates metsades.
Autor: põllumajandus. ee

Seotud lood

Uudised
  • 23.04.15, 10:41
Milline on energia ja süsiniku bilanss põllul?
Eelmisel sügisel kinnitasid EÜ liidrid eesmärgi vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaase vähemalt 40% võrra. Siis tuleb hakata hindama ka põllumajanduse energiatõhusust.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele