Kui hiljuti üks lastegrupp Võrumaal Mõnistes osaühingu Lõunapiim robotlüpsilaudas käis, oli paari poisi hilisem põhiküsimus: “Aga kus see robot siis oli? Me ei näinud robotit.”
Tõesti, laudas kasutatav robot meenutab pigem väikest raudpuuri, kus lehm seisab ja ootab, et masin lüpsmistöö ära teeks. Hinna poolest on selline laut kallis.
Lõunapiima juht Meelis Mõttus märkis, et investeering oli kokku umbes 800 000 eurot, millest 330 000 tuli PRIA toetusena. Laut avati aasta alguses, planeerimisega alustati juba mitme aasta eest. Praegu on selles ligi 100 lüpsilehma ja üks töötaja. Ülejäänud töö teevad robotid.
Tegu on Baltimaade esimese mahepiima tootva robotlaudaga. Mis eristab seda teistest robotlautadest?
Taanis kasutab umbes 30 protsenti tööstusest heina, Eestis on see näitaja praktiliselt null. Tädi Maali ehk kasvatab üksi kodus lehma heina peal,” sõnas Mõttus.
Robotlaut ja Mõttusele kuuluv Metsavenna talu asuvad Eesti-Läti piiri lähedal. Omanik Meelis Mõttus loodab, et tulevikus saab sellest turismikeskus – talus saab korraldada näiteks firmaüritusi, pärast seda tutvuda robotlaudaga. “Meil on laudal klaasist vahesein. Lisab kindlasti atraktiivsust,” ütles Mõttus. Praegu on seda eelbroneerimisega külastanud näiteks lasteaia- ja kooligrupid. “Tahaks nii, et sinna saaks sisse 24/7. Oleks võimalik näiteks mobiiliga teha sümboolne makse viis eurot ja saada mobiilne kood, mille abil sisse pääseda,” rääkis ta.
Mõttus usub, et laudakülastuse vastu oleks huvi, lisaks on see ka hariv. Pole ju paljud tänapäeva lapsed lehma näinudki. “Lapsed on küsinud lehmi nähes, miks neil sarved on, ehk on need põdrad?” Sarved on paljudel loomadel seetõttu, et mahetootmise puhul ei tohi neid ära lõigata. “Lõpuks saime loa 15 loomal ära lõigata. Otsisime kõige suuremad pätid välja.” Loomad olid alguses uues robotlaudas stressis. “Ette tuli nii-öelda tagakiusamist, loomad ei saanud omavahel läbi,” selgitas Mõttus.
Oidermaa lehmade arv vastab lauda võimsusele
Paari aasta eest rajati robotlaut ka Pärnumaale Oidremaa karjamõisa juurde. Lehmakarja peab seal perekond Erismaa. Perenaise Marika Erismaa sõnutsi on robottehnika aus ja selle töö efektiivne. Neil on praegu üks robot, mis on firma Lely toodang ja üks levinumatest, sama on kasutusel ka Mõnistes. Erismaa tunnistas, et ka neile valmistab veidi peavalu toonane laen. “Kui äriplaani tegin, ei osanud arvestada, et piima kokkuostuhind nii palju langeb ja muidki probleeme tekib,” ütles ta.
Kui paljud farmerid on osa karjast tapamajja saatnud, siis Erismaa kinnitusel on nende väike kari siiski tasapisi kasvanud – praegu on laudas 60 lüpsilehma. “Ei taha, et robotlaut niisama seisaks, lehmade arv vastab selle võimekusele,” märkis ta. Erismaa sõnul loodavad nad ühel hetkel hankida teisegi roboti, ent üldise majandusolukorra tõttu ei taha ajalist prognoosi veel tegema hakata.
Mahetootmisele pole nad mõelnud
“Arvestades, et meil pole väga palju raha, et näiteks väetistesse investeerida, oleme ka omamoodi mahe, aga mingeid vastavaid sertifikaate pole,” märkis Erismaa. Ta lisas, et Eestis pole veel suurt nõudlust maheda järele ja tootja poolt on see kinni mõtteviisis. “Toetused olid vahepeal mahedale tootmisele samuti suured. Aga mina usun, et ka ilma rangete nõueteta on võimalik pakkuda kvaliteetset piima.”

Seotud lood

Uudised
  • 31.07.15, 14:21
Kuressaare turul saab mekkida mahegrillliha
Kuressaare turul on laupäeval sarja Minu köök turul raames maheliha grillimine ja barbecue küpsetamine.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele