Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Selgusid tänavused parimad toiduained
Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil kuulutati välja tänavuse Eesti parima toiduaine konkursi võidutooted. Tänavuseks võitjaks kuulutati Valio Gefilus cappuccino-keefir.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul pakkus tänavune, 21. korda toimunud Eesti parima toiduaine konkurss elevust maitserohkusega. „Võidutoode pälvis hindajate soosingu ennekõike uudse kontseptsiooni ja julge üllatava maitsega. Keefiri kolimine kile- ja tetrapakist mugavalt kaasaskantavasse pudelisse on ääretult loogiline arendus arvestades tänapäeva inimeste kiiret elutempot,“ ütles Potisepp.
Võistlustoodete innovatiivsust tõi esile ka hindamiskomisjoni esimees, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. „Eesti toodete puhul on saabunud aeg, kus uudsus ja sisukus on totaalsel enamikul toodetest kooskäivad omadused,“ kinnitas Zilmer.
Eesti parima toiduaine kuldmärgi said ka A. Le Coq Aura õuna-virsiku-porgandimehu, millele omistati Eesti parima mittealkohoolse joogi tiitel, ning parima alkohoolse joogi kategooria võitja Liviko Hõbe Vodka. Toitumisekspertide otsusega pälvis parima tervisetoidu kuldmärgi Pai+ Hommikusmuuti Põltsamaa Felixilt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Parim Toiduaine 2015 võitjad:
Parim toiduaine kuldmärk – Valio Gefilus cappuccino-keefir, Valio Eesti AS
Kuldmärgid:
Parim mittealkohoolne jook – Aura Õuna-virsiku-porgandimehu, A. Le Coq AS
Parim alkohoolne jook - Hõbe Vodka, Liviko AS
Parim toit tervisele – Pai+ Hommikusmuuti, Põltsamaa Felix AS
Hõbemärgid:
Parim piimatoode - Valio Gefilus cappuccino-keefir, Valio Eesti AS
Riigikogu maaelukomisjoni liikme Siret Kotka hinnangul ei ole uus valitsuskoalitsioon maaelu säilimist endale prioriteediks seadnud. Saadiku sõnul on valitsuse ainus selge regionaalpoliitiline tegevuskava seotud ministri nime muutmisega põllumajandusministrist maaeluministriks.
„10 aasta pärast võiks Eesti olla maailmas tuntud kui hea, kvaliteetse ja hinnalise toidu maa. Eeldused selle saavutamiseks on Eestil olemas – suurepärane looduskeskkond, kvaliteetne tooraine ja nutikad inimesed,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse Toiduliidu aastakonverentsil.
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.